13. APRILL

1059 – Paavst Nikolaus II avaldas dekreedi, mille järgi paavste võivad valida ainult kardinalid.

1204 – Neljas ristisõda: ristisõdijad vallutasid Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli ning tapsid järgnenud rüüstamiste käigus u 2000 elanikku.

1528 – Paavst Clemens VII moodustas komisjoni, mille ülesandeks jäi otsustada, kas Inglise kuninga Henry VIII abielu Aragóni Catherine´iga on seaduslik.

Clemens VII

1589 – Sir Francis Drake ja sir John Norris alustasid Suurbritanniast 150 laeva ja 18 000 mehega sõjaretke Portugali.

Sir Francis Drake

1598 – Prantsuse kuningas Henri IV allkirjastas Nantes´i edikti, mis tagas hugenottidele laialdase usuvabaduse.

1605 – Suri Moskva tsaaririigi tsaar aastatel 1598-1605 Segaduste ajal Venemaal Boriss Fjodorovitš Godunov (*u 1551).

1605 – Boriss Godunovi surma järel sai Vene tsaariks Fjodor II.

Fjodor II

1742 – Dublinis kanti esmakordselt ette Georg Friedrich Händeli oratoorium „Messias“.

1772 – Warren Hastings nimetati Bengali kuberneriks Indias.

1796 – Prantsuse väed Napoleon Bonoparte´i juhtimisel võitsid Põhja-Itaalias Millesimo lahingus austerlasi.

1848 – Sitsiilia kuulutati Napolist sõltumatuks.

1868 – Briti väed vallutasid Robert Napier´ juhtimisel Etioopia linna Magdala.

1872 – Kunda tsemenditehas alustas tegevust.

1876 – Osmanite riik kuulutas välja riigi pankroti.

1893 – Kuulutati välja Balti Raudtee Seltsi pankrot, mille järel Balti raudtee läks üle riigile.

1904 – Port-Arturi lähistel  suri (vkj 31.03.) vene mereväelane, okeanograaf, polaaruurija, laevaehitaja, viitseadmiral Stepan Makarov (*vkj 27.12.1848). 1895.a. leiutas ta vene semaforitähestiku.

1909 – Konstantinoopolis puhkes ülestõus Muhameedliku Liidu võimu vastu.

1919 – Soome kodusõda: sakslased vallutasid Soome Punakaardi käest Helsingi.

1924 – Kreekas toimus rahvahääletus vabariigi väljakuulutamise üle.

1934 – Eesti V Riigikogu juhatus lükkas tagasi Põllumeestekogude rühma ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete arvu poole võrra.

1935 – Tallinnas algas kingseppade streik.

1937 – Tallinna saabus saksa näitleja Otto Gebühr.

1937 – Moskvas suri juudi rahvusest nõukogude kirjanik Ilja Ilf (sünninimi Iehiel-Leb Fainzilberg; *15.10.(vkj 03.10.)1897 Odessa). Ta kirjutas kood teise kirjanikug Jevgeni Petroviga. Neid tuntakse peamiselt koondnime Ilf ja Petrov all.

1939 – Valga raudteejaama saabus 489 poola põllutöölist.

1939 – Tartus süüdati baptistide Immaanueli koguduse palvemaja.

1942 – Sverdlovski vangilaagris hukatakse omavaitsustegelane ja ehitusinsener Anton Uesson (*12.01.1879 Läänemaa, Haimre v.). Ta oli arreteeritud eelmise aasta 14.juunil Tallinnas Luise t. 14-3.

1942 – Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris sureb EV viimane sotsiaalminister Oskar Kask (*07.01.1898 Pärnu). Ta oli arreteeritud eelmise aasta 20.juunil Tallinnas Lai t. 15-1b.

1942 – Sverdlovski oblasti Serovi vangilaagris lastakse maha viimane Eesti politsei Viru-Järva prefekt Albert Ladva (*21.08.1895 Tartumaa, Võnnu v.). Ta oli arreteeritud eelmise aasta 14.juunil Tallinnas Vabriku t. 86.

1943 – Berliini raadio teatab Katõni massimõrva haudadest.

1944 – USA Lõuna Carolina osariigi võimud keelduvad andmast värvilistele hääleõigust.

1944 – Punaarmee hõivab Simferopoli.

1945 – Punaarmee 3. ja 2. Ukraina rinde väekoondised hõivavad Viini.

1945 – ENSV ÜN Presiidium nimetab Valgamaa, Viljandimaa ja Tartumaa TSN TK esimeheks vastavalt Ernst Heidemanni, Elfride Piibu (EK(b)P KK büroo 12.märtsi otsus) ja Edgar Tõnuristi.

Edgar Tõnurist

1945 – ENSV ÜN Presiidium nimetab toiduainetetööstuse rahvakomissariks Lembit Lüüsi.

1946 – NSVL MN annab määruse, mille kohaselt tuleb eesti, läti ja leedu rahvusest sõjavangid, kes seni on asunud Venemaa vangilaagrites, suunata oma liiduvabariiki.

1957 – Mao Zedong alustab Hiinas kampaaniat „Las õitseb 100 lille!“. Ta laseb inimestel oma mõtteid vabalt välja öelda, kuid ainult selleks, et paljastada rahulolematuid. 15.juulil kampaania lõpetatakse, sest selgub, et mittemarksistlikud lilled olevat mürgised. Mao kindlustab oma võimu ja laseb rahulolematuid represseerida. Selle tagajärjel hukub pool miljonit inimest.

Mao Zedong

1961 – ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika.

1971 – Tallinnas suri eesti proosakirjanik ja luuletaja Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; *18.02.1922 Koguva küla, Muhumaa).

1975 – Lõuna-Vietnami Mekongi deltas toimusid verised lahingud, kuna kommunistid alustasid pealetungi Xuan Loci linna vallutamiseks.

1975 – Liibanonis algas kodusõda.

1976 – Soomes plahvatas laskemoonatehas, hukkus 45 ja vigastada sai 7 inimest.

1978 – Eesti NSV-s väeti vastu uus konstitutsioon.

1986 – Gangese jõe ääres toimusid hindu palverändurite usupidustused, kus tallati surnuks 46 inimest, 39 sai vigastada.

1988 – Edgar Savisaar tegi populaarseks muutunud telesarjas „Mõtleme veel“ ettepaneku legaalse opositsiooni – Rahvarinde moodustamiseks. Kohe samas stuudios loodi esimene toetusgrupp. Järgmisel päeval anti RR deklaratsioon üle EKP Keskkomiteele ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile. Ajaleht „Edasi“ avaldas selle dokumendi 30. aprillil.

1989 – Tartus toimus üliõpilaste demonstratsioon nõudmisega „Sõjaline kateeder ülikoolist ja Nõukogude armee Eestist välja“.

1989 – 7 aastat põlu all olnud Poola ametiühinguliit Solidaarsus esitas registreerimistaotluse.

1990 – N Liidu president Mihhail Gorbatšov esitas Leedule ultimaatumi, milles kästi 15 päeva jooksul tühistada iseseisvusdeklaratsioon või Leedu vastu kehtestatakse majandusblokaad.

M. Gorbatšov 1987.a.

1991 – Eestis algas Rahvarinde III kongress, mis lõppes järgmisel päeval.

1991 – Liguuria meres Itaalia Riviera lähistel toimus põlevas ja pooleldi põhjavajunud naftatankleril kolm plahvatust.

1992 – EV Ülemnõukogu tegi otsuse luua kaitseministeerium.

1993 – Süüdistatuna riigireetmises, astusid kohtu ette 12 meest, kes korraldasid 1991. aastal N. Liidus riigipöördekatse.

1994 – Iisraelis Hadera linna bussis plahvatas palestiinlasest suitsiiditerroristi pomm. Surma sai 6 ja vigastada 28 inimest.

1995 – Läti ja Eesti vahel algas nn räimesõda. Eesti piirivalve saatis Liivi lahele kahuritega relvastatud piirivalvelaeva 107 Kõu lisaks laevadele 101 ja Maru, et takistada Läti laevade kalapüüki Eesti territoriaalvetes.

1996 – Lääne-Aafrika poliitikute vahendusel pidasid sõjajalal Libeeria osapooled rahuläbirääkimisi, mille tagajärjel põgenes riigist 1500 välismaalast.

1996 – Brüsselis toimus konverents, kus otsustati anda Bosnia ülesehituseks 1,23 miljardit dollarit.

1997 – Paavst Johannes Paulus II palvetas Sarajevos kohalike katoliiklaste, moslemite ja õigeusklike eest.

1997 – Stockholmis suri eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936 Voldemar Väli (*10.01.1903 Kuressaare). Väli esindad Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus.

1999 – Päevavalgele tuli EV rahandusministeeriumi tippametnike reis Rootsi firma kulul India ookeani saartele, mille vastutasuks nad surusid Eesti ametnikele peale sama firma raamatupidamisprogrammi.

1999 – Jugoslaavia väed tungisid Albaaniasse, hõivates lühiajaliselt piirilähedase küla ja pidasid lahinguid Albaania armeeüksustega.

2000 – Lennart Meri nimetas Vello Venseli Eesti Panga presidendiks.

Vello Vensel

2005 – EV Riigikogus andis ametivande Andrus Ansipi juhitav Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu valitsus, mida kutsuti rahvasuus küüslauguvalitsuseks, sest kokkulepe saavutati Tallinna küüslaugurestoranis.

2011 – EV Riigi kogu teine järjestikune koosseis kiitis heaks põhiseaduse muudatuse, millega allutati kaitsevägi täitevvõimule.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004