69
– Suri Vana-Rooma keiser Otho (sünninimi Marcus Salvius Otho
*28.04.32).
1571
– Venelased lõpetasid Tallinna esmakordse piiramise, mis oli
alanud augustis 1570.
1828
– Suri hispaania maalikunstnik Francisco Goya (Francisco José de
Goya y lucientes *30.03.1746 Fuendetodos).
Autoportree
1831
– Tartus alustas tegevust teaduslik Vestlusring.
1840
– Avaldati talurahvakoolide juhtimise ja korraldamise seadus, mille
oli 1839.aastal koostanud Liivimaa maapäev.
1888 – Saksa Riik annekteeris Nauru.
1888 – Saksa Riik annekteeris Nauru.
1925 – Bulgaaria kommunistid korraldasid N. Liidu
toetusel pommirünnaku Sofias Sveta Nedelja katedraalis. Hukkus üle 150 inimese,
sealhulgas mitmed kõrged poliitikud ning sõjaväelased.
1934
– Tallinna 1.jaoskonna rahukohtunik keelas lapualaste ajalehe „Ajan
Suunta“ toomise eestisse kahe aasta kestel.
1937
– Eesti Vabariigi Valitsus otsustas seisma panna makseraskustesse
sattunud Kunda alevikogu tegevuse.
1937
– Eesti Riigi Majandusnõukogu otsustas pooldada eestisse
välistööliste (peamiselt Poolast) toomist.
1942 – Saksa teedeminister Julius Dorpmüller külastas Tallinna.
1942 – Saksa teedeminister Julius Dorpmüller külastas Tallinna.
1943
– K.-S. Litzmann nimetab tagandatud Karl Erenurme asemele Eestis
Viru maavanemaks Helmut Nirgi.
1943
– Anton Raadik alistab Helsingis 6-raundilises matšis soomlase
Oiva Purho.
Anton Raadik
1945
– Punaarmee 1. ja 2. Valgevene rinne ning 1. Ukraina rinne
alustavad rünnakut Berliinile.
1945
– Nõukogude allveelaev laskis Läänemerel põhja Saksa laeva
„Goya“. Hukkus ligi 7000 põgenikku ja haavatud saksa
sõjaväelast.
1946
– 16.-18.aprill toimub Genfis Rahvasteliidu Täiskogu (Assamblee)
viimane istung. Liidu ülesanded ja vara lähevad üle ÜRO-le. Balti
riikide esindajaid Täiskogu istungile ei lubata ning Baltimaade
seisund jääb ebamääraseks: ÜRO-sse neid ei võeta, kuid de
jure ei tunnustata ka nende okupeerimist.
1949
– 16.-18.aprill toimub Tallinnas esimene maaspordiühingu
„Jõud“ raskejõustikuspartakiaad. Selle võidab Harjumaa.
1970
– Riias avati Läti Punaste Küttide Muuseum, mille hoones
tänapäeval asub Okupatsioonimuuseum.
Kasutatud
kirjandus:
https://et.wikipedia.org/
„Eesti
ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti
Entsüklopeediakirjastus, 2004
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar