7. APRILL

1118 – Paavst Gelasius II heitis Saksa-Rooma keisri Heinrich V kirikust välja.

1348 – Prahas asutas Böömi kuningas Karl IV Karli ülikooli, mis oli Kesk-Euroopa esimene ülikool.

1509 – Prantsusmaa kuulutas Veneziale sõja.

1614 – Toledos suri kreeka maalikunstnik, skulptor ja arhitekt El Greco (*1541 Kreeta).

1789 – Türgi troonile tõusis Selim III.

1795 – Prantsusmaal võeti pikkusühikuna kasutusele meeter, 10-tunnine ööpäev kaotati ja asendati endise 24-tunnise ööpäevaga.

1819 – Aleksander I kinnitas Liivimaa talurajvaseaduse, millega kaotati pärisorjus.

Aleksander I

1827 – Inglise apteeker John Walker hakkas oma apteegis nime all „friction lights“ müüma enda leiutatud tuletikke.

John Walker

1870 – Tartu Ülikoolis korraldasid eesti üliõpilased esimene „Kalevipoja“ õhtu, millest hiljem kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.

1877 – Baltimaade linnased hakkas kehtima Vene linnaseadus, mille kohaselt valiti nüüd linnavolikogu ja moodustati linnavalitsus, mida juhtis linnapea. Seniste raadide ülesandeks jäi kuni 1889.aastani linnakohtu funktsioon.

1897 – Türgi kuulutas Kreekale sõja.

1906 – Vesuuvi purse tappis üle 100 inimese.

1913 – Tartu rahvaraamatukogu selts avas avaliku raamatukogu Raatuse tänaval – loodi Tartu linnaraamatukogu.

1917 – Tartus algas 9.aprillini kestnud I eesti üliõpilaste kongress.

1935 – Toimusid Eesti sisevõistlused tennises, mille võitis Kristjan Lasn.

Kristjan Lasn

1935 – NSVL NLKP Poliitbüroo andis välja dekreedi alaealiste (kuni 12-aastaste) karistamiseks kriminaalkoodeks alusel ning alaealiste laagrite allutamiseks Haridusministeeriumi asemel Siseasjade rahvakomissariaadile (GULAG).

1937 – Eestis anti välja vallaseadus. Seaduses määratleti vald kui maakonna halduslik alljaotus ja selle korraldus.

1939 – Itaalia okupeeris Albaania.

1943 – Benito Mussolini veenab Adolf Hitlerit N. Liiduga rahu sõlmima, et juhul, kui USA ja Suurbritannia teevad Euroopa mandrile dessandi, saaksid Saksamaa ja Itaalia seda tõrjuda.

Benito Mussolini

1947 – Eestis hakkab ajalehe „Rohkem Põlevkivi“ asemel Kohtla-Järvel ilmuma ajaleht „Kaevur“, sept-st ka selle venekeelne rööpväljaanne“Šahtjor“.

1947 – Suri ameerika autotööstur, leiutaja ja novaator Henry Ford (*30.07.1863 Dearborn).

1948 – Asutati Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).

1949 – Miidurannas asutatakse kolhoos „Forell“, teine tulevase Kirovi-nimelise kalurikolhoosi alglüli.

1950 – EK(b)P KK VIII pleenumi järgsetes meeleoludes leitakse Moskvas, et ENSV MN-i esimehe asetäitja Konstantin Boitsov ei kaitse piisavalt Moskva huve ja vabastatakse ta ÜK(b)P KK otsusega ametist ning kutsutakse ÜK(b)P KK käsutusse.

1953 – ÜRO Peaassamblee ratifitseerib 31.märtsil vastu võetud Julgeolekunõukogu otsuse, mille kohaselt maailmaorganisatsiooni peasekretäriks saab rootslane Dag Hammarskjöld. 

1963 – Jugoslaavia kuulutati sotsialistlikuks vabariigiks ja Josip Broz Tito nimetati eluaegseks presidendiks.

1969 – Avaldati RFC1 – seda päeva loetakse interneti sünipäevaks.

1989 – Barentsi meres uppus N. Liidu allveelaev K-278 Komsomolets.

1990 – Türil asutati Eesti Maa-Keskerakond, esimeheks Ivar Raig.

1996 – Toimus Keskerakonna lõhenemine. 40 keskerakondlast teatasid oma lahkumisest parteist pärast Edgar Savisaare taasvalimist erakonna etteotsa.

1997 – EV VIII Riigikogu ees andis ametivande regionaalminister Peep Aru.

1998 – Draamateatri näitlejad avaldasid vastuseisu pealavastajaks pürgivale Priit Pedajasele, teater jätkas ilma juhita.

Priit Pedajas

1999 – Harju prokuratuuri 20 aastat vanad toimikud leiti Tallinnas Niine tänaval hoovis vedelemas.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004