14. APRILL

1205 – Adrianoopoli lahingus kaotas Ladina keisririik bulgaarlastele eesotsas tsaar Kalojaniga. Ladina keiser Balduin I võeti Vangi.

1471 – Yorki väed lõid Inglismaal Barneti lahingus Lancasteri vägesid, kuningas Edward IV tõusis tagasi troonile.

Edward IV

1544 – Taani lõpetas liidu Prantsusmaaga.

1672 – Prantsusmaa ja Rootsi sõlmisid liidu Hollandi vastu.

1759 – Londonis suri saksa helilooja Georg Friedrich Händel (*23.02.1685 Halle). Aastast 1727 oli ta Briti kodakondsusega.

1834 – Prantsuse armee surus maha vabariiklaste ülestõusu.

1849 – Ungari riigipäev kuulutas riigi iseseisvaks ning Lajos Kossuthi riigihoidjaks.

1865 – Näitleja John Wilkes Booth tulistas Washingtoni Fordi teatris USA president Abraham Lincolni, kes suri järgmisel hommikul.

John Wilkes Booth

1890 – Ameerika Riikide Konverentsil Washingtonis pandi alus hilisemale Pan-Ameerika Liidule.

1900 – Prnatsuse president Emile Loubet avas Pariisis maailmanäituse.

Emile Loubet

1909 – Eesti Rahva Muuseumi tegevuse algus.

1912 – Kell 23:40 põrkas Atlandi ookeanil jäämäega kokku tollane maailma suurim laev, Briti laevakompanii White Star Lines reisiaurik RMS Titanic. Laev uppus 15.aprillil kell 2:20.

1922 – Registreeriti Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing, mis oli Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija.

1927 – Kohtla-Järvel asutati spordiselts „Võimula“.

1930 – Moskvas lõpetas elu enesetapuga vene luuletaja, dramaturg, kunstnik Vladimir Vladimirovitš Majakovski (*19.07.1893 Bagdathi).

1934 – Prantsuse politsei avastas Barbizonis Lev Trotski salajase asukoha.

1939 – Hollandi saadik L. P. J. De Decker esitas oma volitused EV president Konstantin Pätsile.

1943 – NSVL ÜN Presiidiumi otsusega luuakse taas eraldi seisev NSVL Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat. Selle eesotsa seatakse jälle Vsevolod Merkulov.

1944 – Saksa päritolu näitlejanna ja lauljatar Marlene Dietrich lõpetab oma esinemised Itaalias ja Põhja-Aafrikas asuvais USA sõjaväebaasides.

1946 – 14.-21.aprill on  Leningradis 8 linna korvpalliturniir. Selle võidab Tallinna meeskond.

1947 – Tallinna Linna TSN TK kommunaalmajanduse osakonna korraldusel purustatakse Pirita jõel jääd, et hoida ära selle kuhjumine vastu sillatalasid.

1947 – NSV Liit teatab, et on nõus arutama USA-ga sõja ajal saadud abi eest tasumist. Moskva väitel olid N. Liidu kaotused sõjas suuremad kui teistel liitlastel ja seda tuleks arvesse võtta.

1948 – Eesti esindaja USA-s Johannes Kaiv esitab koos Läti ja Leedu kolleegiga noodi ÜRO Peaassamblee esimehele Osvaldo Aranhale. Selle sisuks on Baltimaade saatus N. Liidu võimu all.

1951 – Leonid Lentsman sai EK(b)P KK ideoloogiasekretäriks. Ta oli alates 20.08.1953 olnud KK teine sekretär.

1956 – N. Liit teatab, et vähendab taas ühepoolselt oma armeed, seekord 1,4 mln mehe võrra.

1960 – Saksa DV-s viiakse lõpule kollektiviseerimine – iseseisvate talumajapidamiste ühendamine nn põllumajanduslikeks tootmisühisusteks (Landwirtschaftliche Produktionsgenossenschaft, lüh. LPG).

1961 – Eestis likvideeritakse Lihula ja Räpina rajoon.

1988 – Tartus algasid muinsuskaitsepäevade üritused, mis toimusid 17.aprillini. 10 tuhande osavõtjaga miiting Eesti Üliõpilaste Seltsi māja juures ja Eesti lipu värvide väljatoomine väljendasid rahvustunde taassündi….

1992 – Pärnus algas 15.aprillini kestnud Eesti-Vene läbirääkimiste I voor. Eesti delegatsiooni juhtis Uno Veering.

Uno Veering

1994 – EV Riigikogu vabastas ametist Eesti Raadio peadirektori Herkki Haldre, tuues põhjuseks riigikontrolli avastatud seaduserikkumised ER rahaasjades.

1995 – EV Euroreformiminister Endel Lippmaa avaldas vastuseisu Eesti-Vene juulilepete ratifitseerimisele.

1996 – Eesti ja Läti „kilusõda“ leidis lahenduse. EV peaminister Tiit Vähi saavutas Läti kolleegi Andris Škelega Vilniuses esialgse kokkuleppe merepiiri kulgemise asjus. Eesti säilitas Ruhnu ümbruses 12-miilise territoriaalmere, lubades seal Läti laevadel 1.augustini kala püüda.

2003 – Inimgenoomi Sekveneerimise Konsortsium tegi avalduse, et inimese genoom on täielikult sekveneeritud

2005 – EV Riigikogu võttis vastu seaduse, mis muutis jõululaupäeva riigipühaks.

2011 – Armeenia valitsus otsustas riigi üldhariduskoolide programmi lülitada eraldi õppeainena male. Male sai kohustuslikuks aineks 2.-4.klassi õpilastele.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004