474 – Suri Ida-Rooma keiser Leo II (Imperaator Caesar
Zenonis Augusti Divi Valerii Lleoni Flaviua Leo
Augustus; *467).

1558 – Saint Jamesi palees Londonis suri Inglismaa ja
Iirimaa kuninganna Mary I (*18.02.1516 Placentia palee, Greenwich).

1558 – Inglismaa troonile tõusis Elizabeth I.

1592 – Stockholmis suri Rootsi kuningas Johan III
(*20.12.1537 Östergötland, Stegeborgi loss).

1604 – Walter Raleigh´ üle peeti kohut reetmise
süüdistusega.

1796 – Napoleon kindlustas Arcole lahinguga oma tugipunkte
Itaalias.
1796 – Peterburis suri (vkj 6. november) Venemaa keisrinna
Katariina II (ka Katariina Suur; sünninimega Sophie Frederike Auguste,
Anhalt-Zerbsti printsess; *2.05.1729 Stettin, Preisimaa kuningriik).

1804 – Aleksander I kinnitas „Ülikoolile alluvate
õppeasutuste määrustiku“.
1819 – Keisri ukaasiga loodi Tartu ülikooli arstiteaduskonna
juurde meditsiiniinstituut riigiteenistuses vajalike arstide
ettevalmistamiseks.
1831 – Ecuador ja Venezuela lahkusid Suur-Colombiast.
1855 – David Livingstone nägi esimese eurooplasena Victoria juga.
1855 – David Livingstone nägi esimese eurooplasena Victoria juga.
1866 – Liivimaa kubermangu mandriosas said kõigist
seisustest ristiusklikud õiguse omandada mistahes liikumata vara, sh osta
endale ka rüütlimõisaid.
1869 – Suessi kanal avati suure pompoossusega.
1878 – Itaalia kuningas Umberto I-le korraldati esimene
atentaat.

1903 – Dahomeest sai Prantsusmaa protektoraat.
1905 – Suri viimane Nassau hertsog aastail 1839-1866 ja
Luksenburgi suurhertsog 1890. aastast surmani Adolphe (sünninimega Adolph
Wilhelm Carl August Friedrich (*24.07.1817).

1913 – Tegevuse lõpetas Tartu spordiselts „Tervis“.
1917 – Suri prantsuse kujur ja graafil François-Auguste-René
Rodin (*12.11.1840).

1922 – Viimane sultan Mehmed VI asus pagendusse Itaalias.

1923 – Tallinnas suri eesti proosakirjanik Eduard Bornhöhe
(kodanikunimega Eduard Brunberg; *17.02.(vkj 5.02)1862 Virumaa).

1924 – Espoos suri Turu ülikooli esimene rektor ja Soome
ajaloo professor Artturi Heikki Virkkunen (*19.10.1864 Karunki).

1931 – Darmstadtis, Saksamaal suri saksa ajaloolane, Tartu
Ülikooli üldajaloo professor 1870-1874, Greifswaldi Ülikooli professor 1874-1912
Heinrich Ephraim Ulmann (*24.02.1841 Weimar, Saksamaa).
1934 – Eestis ilmus lavakunsti kuukirja „Teater“ esimene
number.
1939 – Kaarel Liidak valiti tagasi Agronoomide Koja
esimeheks.

1939 – Saksamaa sulges Tšehhoslovakkia ülikoolid.
1940 – Tartus Suurturg 6 avatakse näitusega Tartu Kunstimuuseum. Muuseumi ajutiseks korraldajaks määratakse Aarne Miikmaa – hilisem muuseumi juhataja.
1944 – Tartu Riiklikus Ülikoolis avatakse pidulikult
1944/45. õppeaasta. Ülikooli aulas toimuvat aktust juhatab uus rektor Alfred
Koort. Ülikooli nimekirjas on 1351 üliõpilast (esimesel kursusel 543 ja
vanematel kursustel 808 tudengit).

1944 – ENSV RKN kehtestab N. Liidu tagalasse evakueeritute
tagasipöördumise korra.
1944 – ENSV RKN annab määruse eramajade taastamise ja
ehitamise soodustamise kohta.
1944 – Albaania Rahvavabastusarmee hõivab pealinna Tirana.
1954 – Krakówis suri poola astronoom, matemaatik ja geodeet, Tartu Ülikooli eradotsent 1915, dotsent 1915-1917 ja professor 1917-1918 astronoomia alal Tadeusz Banachiewicz (*13.02.1882 Varssavi).
1954 – Krakówis suri poola astronoom, matemaatik ja geodeet, Tartu Ülikooli eradotsent 1915, dotsent 1915-1917 ja professor 1917-1918 astronoomia alal Tadeusz Banachiewicz (*13.02.1882 Varssavi).

1970 – Douglas Engelbart sai patendi arvutihiirele.

1982 – Stockholmis suri eesti halilooja Eduard Tubin
(*18.06.1905 Torila küla, Kokora vald).

1989 – Algas Sametrevolutsioon.
2003 – Arnold Schwarzeneggerist sai California kuberner.

2006 – Suri eesti astronoom ning astronoomia tutvustaja Hugo
Raudsaar (*14.01.1923 Leevi).

2012 – Tallinnas korraldati meeleavaldus „Aitab valelikust
poliitikast“, mida ERR vahendas otseülekandena veebis.
Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika.
II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar