16. NOVEMBER

1272 – Suri Inglismaa kuningas Henry III (*1.10.1027 Winchesteri loss).

1532 – Francisco Pizarro vangistas inka Atahualpa.

1632 – Kolmekümneaastane sõda: peeti Lützeni lahing, milles langes Gustav II Adolf (*19.12. 1594 (Juliuse kalendri järgi 9.12.)).

1776 – Hollandi Vabariik tunnustas Ameerika Ühendriikide iseseisvust.

1797 – Suri Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm II (*25.09.1755 Berliin).

1808 – Topkapi palees mõrvati sultan Mustafa IV.

1846 – Austria annekteeris Krakówi vabalinna.

1896 – Esimene elektriülekanne elektrijaamast linna, Niagara joalt Buffalosse.

1904 – John Ambrose Fleming leiutas vaakumtoru.

1905 – Balti (ehk Eestimaa) konstitutsiooniline erakond pidas Tallinnas avamiskoosolekut. Seda juhatasid Chr. Mickwitz, maanõunik parun Schilling, riigipanga osakonna direktor Bezobrazov ja J. Kõrv.

Chr. Mickwitz

1907 – Suri Parma hertsog Roberto I (*9.07.1848 Firenze).

1923 – Algasid kaks päeva kestnud Eesti esimesed meistrivõistlused poksis.

1927 – Teel Tallinnast Helsingisse jäi teadmata kadunuks Soome peastaabi luureosakonna ülem Ragnar Heikel.

1927 – Suri Venemaa revolutsionäär ning Nõukogude Venemaa ja N. Liidu diplomaat Adolf Joffe (*22.10.1883 Simferoopol (vkj. 10.10.)).

1933 – USA ja N. Liit seadsid sisse diplomaatilised suhted.

1938 – Albert Hofmann sünteesis esimest korda hallutsinogeeni LSD.

1940 – ENSV Ajutise ÜN-i Presiidium võtab vastu otsuse ühtlustada Eesti kohtusüsteemi N. Liidu omaga.

1940 – Tallinnas Tatari t 15 vangistatakse EV põllutööminister Artur Tupits.

1940 – Briti kuninglikud õhujõud pommitavad kättemaksuks Coventry purustamise eest Hamburgi.

1940 – Varssavi geto suleti välismaailmale.

1941 – Tartus surem helilooja ja dirigent Miina Härma (*9.02.1864 Raadi v. Kõrveküla).

1941 – Saksa väeosad vallutavad Kertši.

1943 – A. Hitleri juures toimub nõupidamine, millel arutatakse Eestile ja Lätile autonoomia andmise kavu.

1943 – Norras pommitab 155 USA raskepommitahat Rjukani raske vee tehast. Sakslased ei suuda tehast taastada ja nende tuumarelva arendamise programm soikub.

1944 – ENSV Riiklik Noorsooteater, mis on Tallinna Töölisteatri (1942-44 Väiketeater) trupist hiljuti asutatud, avab hooaja August Kitzbergi näidendiga „Rätsep Õhk“. Teatri peanäitejuht on Leo Martin.

1945 – Londonis allkirjastasid 37 riiki UNESKO põhikirja.

1952 – 16.-20.novembril Jerevanis toimuvail N. Liidu meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses saab raskekaalus kuldmedali Johannes Kotkas. Vabamaadlejail ei lubata kaasa võistelda ja nii jääb kindel medal võitmata August Englasel.

1956 – Vändra lähistel sureb kirjanik Mats Mõtslane, kodanikunimega Mart Kiirats (*6.01.1884 Tõstamaa v.).

1957 – 16.-19.november on Moskvas 64 riigi kommunistlike parteide esindajate nõupidamine.

1959 – New Yorgis esietendub Richard Rodgersi muusikal „Helisev muusika“. Sellest saab maailma enim mängitud muusikal. Libreto on kirjutatud Maria Augusta von Trappi autobiograafilise raamatu järgi.

1966 – Suri eesti tõstja ja treener Alfred Karl Neuland (Neiland) (*10.10.1895 Valga).

1988 – Eesti NSV ÜN võttis vastu ENSV suveräänsuse deklaratsiooni.

2015 – Ajalehes „Postimees“ ilmus Ahto Lobjaka artikkel „Pariis, Eesti“. Muuhulgas kirjutas ta seal järgmist: „Iga Pariisimmoslem on rohkem eurooplane – k.a. mõrvarid – kui nahavärvile või seedimata kristlusele toetuv poolharitlane Eestis“.

Ahto Lobjakas

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

E. Laaman „Erakonnad Eestis“ Elav Teadus nr.26, Tartu 1934 Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus.