6. JAANUAR

1494 – Hispaniola saarel peeti Ameerika esimene missa.

1559 – Elizabeth I krooniti Inglise kuningannaks.

1579 – Arrasi unioon – Madalmaade lõunapoolsed riigid tunnistasid Hispaania ülemvõimu. Ustavust väljendati kuningas Felipe II-le ja tunnistati tema kindralkuberneri Juan de Austriat.

Felipe II

1598 – Suri Vene tsaar Fjodor I (*31.05.1557).

1806 – Horatio Nelsoni säilmed maeti Londoni St. Paluli katedraali.

1810 – Türgi andis nõusoleku Krimmi ja Kubanimaa liidendamiseks Venemaaga.

1838 – USA leidur Samuel Morse demonstreeris Morristownis telegraafiaparaati.

1842 – Inglise väed lahkusid Kabulist Jalalabadi (varasema nimega Adina Pur) suunas, koos nendega 12 000 tsiviilisikut, kellele vastasjõud korraldasid ülejärgmisel päeval mäekurus tapatalgud.

1852 – Suri Louis Braille, pimedate 6-punktise punktkirja (tuntud kui Braille kiri) väljaarendaja. (*4.01.1809 Coupvray Pariisi lähedal).

1884 – Suri austria munk, geneetika isa Gregor Johann Mendel (*20.07.1822).

1907 – Maria Montessori avas Roomas San Lorenzo linnaosas laste maja Casa dei Bambini.

Maria Montessori 1913

1919 – Suri USA 26.president 1901-1090, Theodore Roosevelt (* 27.10.1858). Nobeli rahuauhind 1906.

1920 – Viljandi Teatri- ja Kunstiühing „Ugala“ harrastusnäitlejad andsid esimese etenduse.

1923 – Toimusid Eesti I meistrivõistlused males, selle võitis Paul Rinne.

1929 – Ema Teresa saabus Kalkuttasse.

1930 – USA-sse läinud elukutseline Eesti poksija Valter Palm sai ebaõiglase ja ühtlasi oma esimese kaotuse elukutselisena matšis Anthony Hudsoniga.

Valter Palm

1938 – Tallinnas Mustamäe nõlval toimussid Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakonna (ÜENÜTO) eestvõtmisel esimesed väravasõidu (slaalomi) võistlused Eestis. Võistlusel osales 22 suusatajat ja võitis A. Pillak.

1939 – Suri Läti ajakirjanik, poliitik ja Läti teine president (1927-1930) Gustavs Zemgals (*12.08.1871).

1940 – Veresaun Poznanis.

1942 – Jaapan okupeeris Brunei.

1942 – Brüsselis sureb ROK-i president krahv Henri de Baillet-Latour (*1.03.1876). Uueks presidendiks saab Sigfrid Edström (kinnitatakse ametlikult 1946).

Henri de Baillet-Latour

1943 – Stalingradi välisrindel Saksa Korrapolitsei võitlusgrupi „Von Stumpfeld“ alluvuses sõdinud 36. Eesti rinde-kaitsepataljon tuuakse rindelt ära ja saadetakse Eestisse Pataljoni liikmed saavad 42 Raudristi.

1943 – Stockholmis toimub Eesti välisdelegatsiooni koosolek.

1945 – ENSV RKN kinnitab 1944.a. Põllumajandussaaduste pealt makstava tulumaksu. Tulumaksu ei arvestata mitte saagikuse, vaid põldude, viljapuuaedade ja heinamaa suuruse ning kariloomade arvu järgi. Maksunormid on maakonniti erinevad.

1947 – USA riigisekretär James Byrnes saab kirja Saksamaal asuvatelt üle 18 000 eesti pagulastelt. Palvekirja teise eksemplari esitab August Torma, kes on de jure endiselt Eesti saadik Londonis, Suurbritannia valitsusele.

1949 – Sillamäe asula muudeti töölisaleviks.

1950 – Suurbritannia tunnustab Hiina Rahvavabariiki. Samal kuul annavad Hiinale oma tunnustuse ka India, Taani, Soome, Rootsi ja Šveits.

1990 – Asutati Eesti NSV Riiklik Spordiamet (ametlik lühend Eesti Spordiamet).

1993 – Pihkvas toimus Vene ja Eesti piiriekspertide kohtumine, piiriprobleemides ei jõutud kokkuleppele.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004