14. MÄRTS

1783 – Asutati Kuressaare oblast.

1883 – Londonis suri juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär Karl Heinrich Marx (*5.05.1818 Treier, Saksamaa).

1917 – Tallinna jõudsid teated tsaarivalitsuse kukutamisest. Algas 19. märtsini kestnud üldstreik.

1922 – Registreeriti Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing.

1926 – Toimus Riia jahtklubi jääpurjetamisvõistlus, mille esimese nädala võitsid Erik Host ja Etienne Gahlnbäck.

Etienne Gahlnbäck

1926 – Toimusid Pärnumaa meistrivõistlused tõstmises, kus Arnold Luhaäär tegi Eesti rekordi, saades viie tõste kogusummaks 507,5 kg.

1930 – N. Liidu täievoliline esindaja Fjodor Raskolnikov esitas oma volitused EV riigivanem Otto Strandmanile.

Fjodor Raskolnikov

1932 – Suri ameerika leiutaja ja filantroop, rullfilmi leiutaja George Eastman (*12.07.1854).

1934 – EV riigiabnem Konstantin Päts nimetas Kaitsevägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri ühtlasi ka Kaitsevägede Juhatajaks.

1934 – Moodustati Eesti Võimlejate Liit.

1935 – EV riigivanem Konstantin Päts kinnitas Riigi Majandusnõukogu koosseisu.

1942 -Molotovi (Permi) obl. Ussolje vangilaagris sureb EV Riigikantselei viimane direktor Friedrich Akel (jun.) (*12.06.1910 Tallinn). Ta oli arreteeritud mullu 27.juunil Nõmmel Männiku tee 13-2.

1943 – Saksa armee vallutab taas Harkivi.

1945 – ENSV ÜN Presiidiumi seadlusega nimetatakse Narva Linna TSN TK esimeheks Karl Kuusk (EK(b)P KK büroo 1944.a. 11.augusti otsus).

1945 – Usukultusasjade Nõukogu esimene volinik Eestis Johannes Kivi annab kõigile usuühingutele (peale õigeusu koguduste, mis talle ei allu) korralduse registreeruda linnades kahe nädala ja maal ühe kuu jooksul. Registreerumine venib.

1945 – Neuengamme koonduslaagris sureb Eesti kommunistliku liikumise tegelane, Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja, 1940-1941 EK(b)P KK I sekretär Karl Säre (*2.07.1903 Tartu).

1946 – Hamburgis alustab tööd Balti Ülikool. Üliõpilased ja õppejõud elavad pagulaslaagrites. Ülikooli astumiseks esitab sooviavalduse 3170 inimest, sh. 1764 lätlast, 941 leedulast ja 435 eestlast. Õppejõude on 120, neisst 30 eestlased. Ülikooli eesti osakonna rektor on prof. Ernst Õpik.

1947 – Eesti Raadio hakkab korrapäraselt eetrisse andma soomekeelseid saateid.

1949 – Eesti NSV MN vormistab määruse nr. 014 „Kulakute ja nende perekondade väljasaatmise kohta Eesti NSV piiridest“, milles on esitatud väljasaaddetavade kulakute ja nende perekondade planeeritus arv maakonniti.

1950 – FBI alustas kümne kõige tagaotsitavama põgeniku nimekirja koostamist.

1953 – Prahas suri Tšehhoslovakkia partei- ja riigitegelane, 1921. aastal oli üks Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei asutajatest, 14.juunist 1948 kuni surmani Tšehhoslovakkia president Klement Gottwald (*23.11.1896 Vyškov).

1954 – N. Liidus toimuvad Ülemnõukogu valimised.

1957 – USA teatab, et tema Saksamaa LV-s asuvail väeosadel on tuumarelv.

1958 – Nikita Hruštšov kuulutab, et Nõukogude Liidus on tööpuudus igaveseks ajaks kõrvaldatud.

1961 – Kärdlas toimuval koosolekul ühinevad kõik Hiiumaa kalurikolhoosid kolhoosiks „Hiiu Kalur“.

1978 – Kuveidi emiir Jābir al-Ahmad al-Jābir aş-Şabāh pöördus eksiilist tagasi kodumaale.

1989 – Tallinnas Linnahalli juures toimus Interliikumise ja Töökollektiivide Ühendnõukogu organiseeritud mitmekümne tuhande osavõtjaga suur miiting. Samasugused miitingud toimusid ka Kohtla-Järvel ja Tartus.

1998 – India Kongressipartei valis oma uueks juhiks Itaalia päritolu Sonia Gandhi.

1999 – Eestis tähistati esmakordselt emakeelepäeva riikliku tähtpäevana.

1999 – Venezuela Margarita saare kuberneriks valiti endine Miss Universum Irene Saez.

2006 – Tallinnas suri Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992-2001 Lennart Georg Meri (*29.03.1929 Tallinn).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004