25. MÄRTS

1 eKr – Neitsi Maarja sai Pühast Vaimust käima peale (tinglik kuupäev).

1409 – Avati Pisa kirikukogu.

1557 – Teise Novgorodi rahuga lõppes Vene-Rootsi sõda. Sõja tulemusena Venemaa ja Rootsi vahelised piirid ei muutunud.

1634 – Marylandi saabusid esimesed inglise asunikud.

1655 – Christiaan Huygens avastas Saturni suurima kuu Titani.

1802 – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõlmisid Amiens´i rahu.

1807 – Briti impeeriumis keelustati orjakaubandus.

1815 – Austria, Suurbritannia, Preiisimaa ja Venemaa ühinesid Napoleon I vastu.

1821 – Kreeka iseseisvus.

1833 – Haitil puhkes revolutsioon.

1843 – Londonis avati maailma esimene jõealune tunnel – Thames Tunnel.

1850 – Tartu Ülikool kaotas õiguse valida koolisiseselt rektor. Nüüdsest määras rektori Vene keisririigi haridusminister.

1854 – Krimmi sõda: Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Venemaale.

1868 – Eestimaal keelati teorendi nõudmine rendilepinguis sama aasta jüripäevast alates.

1907 – Ajalehes „Virulane“ avaldati sõnum, milles teatati maadleja Aleksander Abergi surmast võistlusel Krakovis Poolas. 4 päeva hiljem ajaleht vabandas valeinfo pärast.

1907 – Wiesbadenis suri baltisaksa kirurg, aseptika rajaja Ernst Gustav Benjamin von Bergmann (*16.12.1836 Riia). Ta õppis 1854-1859 Tartu Ülikoolis ja kaitses 1860 samas doktorikraadi. Oli 1963-1864 Tartus eradotsent, 1964-1871 dotsent, 1871-1878 professor, kirurgiakateedri juhataja ja I kirurgiakliiniku direktor. Lahkus Tartust 1878 Würzburgi Ülikooli.

1918 – Minskis kuulutati välja Valgevene Rahvavabariik.

1918 – Pariisis suri prantsuse helilooja Achille Claude Debussy (*22.08.1862).

1919 – Tallinnas Koplis Bekkeri laevatehases asunud laskemoonalaos toimus plahvatus. 3 inimest sai surma, 4 inimest sai raskelt vigastada.

1926 – Rio de Janeiros pidas Eesti raskekaallane Ervin Klausner oma esimese matši elukutselisena.

1936 – EV Valitsus määras Heinrich Soo Pärnu linnapeaks alates 26.märtsist.

1939 – EV välisministri kohustetäitja Leo Sepp nimetas Karl Asti Eesti aukonsuliks Sao Paulosse.

1941 – ENSV RKN annab määruse tööraamatute sisseseadmise kohta.

1944 – 25.-26.märts pommitab Nõukogude lennuvägi Tartut. Hukkub sadakond inimest ja purustatakse 80 hoonet.

1945 – USA lennuvägi pommitas Prahat. 235 inimest hukkus, 417 sai vigastada.

1945 – Werwolfi võitlejad lasksid maha USA okupatsioonivõimude poolt ametisse nimetatud Aacheni linnapea Franz Oppenhoffi.

Franz Oppenhoff

1946 – ENSV Rahvakomissaride Nõukogu nimetatakse ENSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumideks.

1949 - Baltimaades algab suur küüditamisoperatsioon, mille koondnimetus on „Priboi“ („Murdlaine“). Operatsiooni läbiviimiseks rakendatakse Eestis tohutus jõud. Selles osaleb 2198 julgeoleku operatiivtöötajat, 6810 sõjaväelast ja miilitsatöötajat, tuhandeid nn rahvakaitsemehi, nõukogude, partei- ja komsomoliaktiviste.

1949 – Mõisakülas lõpeb elektrijaama ehitus. Tööle hakkab jõujaam aprillis.

1950 – ENSV TA president Hans Kruus vabastatakse ametist.

1951 – 25.-27. märts toimub II ülevabariigiline kolhoositalurahva kunstilise isetegevuse ülevaatus. Esineb ligi 15 000 taidlejat.

1954 – Tallinnast asub Kasahstani poole teele esimene rühm uudismaa ülesharijaid – ligi 200 noort.

1957 – Lõpeb Tallinna laululava projekti võistlus. I auhinna saab Alar Kotli.

1957 – Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa LV kirjutavad Roomas alla kokkulepetele, millega moodustatakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Leping jõustub 1.jaanuaril 1958.

1959 – Tartu Rajoonidevaheline Koduloomuuseum reorganiseeritakse Tartu Linnamuuseumiks.

1961 – N. Liit saadab orbiidile järjekordse koerkosmonaudi.

1994 – Lundis suri eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik Bernard Kangro (*18.09.1910 Oe küla, Võrumaa).

1999 – Mart Laar sai EV peaministriks.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004