1. MÄRTS

293 – Constantinus I Chloruse ja Galeriuse tseesariks kuulutamisega moodustati valitsevate Diocletianuse ja Maximianusega taerarhia.

Constantinus I Chlorus

1325 – Metropoliidi residentsi ületoomisega Vladimirist Moskvasse sai Moskvast Venemaa religioosne keskus.

1420 – Paavst Martinus V kutsus üles ristisõjale hussiitide vastu.

1562 – Prantsusmaal toimus Wassy veresaun, mille käigus mõrvasid katoliiklased üle 1000 hugenoti. See sündmus tähistas Prantsuse ususõdade algust.

1565 – Brasiilia aladel asutati Rio de Janeiro linn.

1692 – Põhja-Ameerikas Massachusettsi koloonias Salemi külas algasid Salemi nõiaprotsessid.

1753 – Rootsi läks üle Gregoriuse kalendrile.

1767 – Hispaania pagendas jesuiidid.

1803 – Ohio võeti vastu Ameerika Ühendriikide 17.osariigiks.

1815 – Napoleon Bonoparte naasis pärast pagendust Elba saarel Prantsusmaale.

1840 – Prantsusmaa peaministriks nimetati Adolphe Thiers.

1845 – Ameerika Ühendriikide president John Tyler allkirjastas seaduse, mis andis ühendriikidele õiguse Texase Vabariigi annekteerimiseks.

1854 – Krimmi sõja alguse tõttu kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord.

1867 – Nebraska võeti vastu Ameerika Ühendriikide 37.osariigiks.

1872 – Ameerika Ühendriikides asutati maailma esimene rahvuspark – Yellowstone'i rahvuspark.

1880 – Balti rüütelkonnad esitasid Venemaa siseministrile kollektiivmärgukirja, kus märgiti, et eesti ja vene radikaalne ajakirjandus ohustab tugevasti sealset kodurahu.

1912 – Albert Berry sooritas esimese langevarjuhüppe liikuvast lennukist.

1917 – Türgi loobus islamistlikust ajaarvestusest ja läks üle Gregoriuse kalendrile.

1918 – Laekus kinnitus esimeselt välisriigilt, kes oli valmis Eesti riiklusega seotud esinduskogu tunnustama. Dokumendi väljastas Eesti välisdelegatsiooni liikmele Jaan Tõnissonile  Prantsuse saatkond Stockholmis. Kirjas seisis, et Prantsuse Vabariigi valitsus on andnud talle volituse teatada, et Prantsusmaa on valmis Eesti asutavat kogu iseseisva esinduskoguna de facto tunnustama kuni rahukonverentsi kokkutulekuni, mis Eesti tuleviku küsimuse riigiõiguslikult ära otsustab. ¹

1918 – Tallinnas algasid 2.märtsini kestnud läbirääkimised kindral Adolf von Seckendorffi ja Eesti Ajutise Valitsuse esindajate vahel. Kindral deklareeris, et Eesti saatus otsustatakse Saksa valitsuse poolt kokkuleppel kohalike elanikega pärast Saksa-Vene rahulepingu allkirjastamist.

Adolf von Seckendorff

1920 – Ungari parlament valis admiral Miklòs Horthy riigihoidjaks.

1934 – Eestis toimus teine üleriigiline rahvaloendus – Eestis elas 1 126 413 inimest, neist 28,9% linnades. Eestlasi oli 88,2 %, venelasi 8,2 %, sakslasi 1,5 %, rootslasi 0,7 %, lätlasi 0,5 % ja juute 0,4 %.

1934 – Tallinnas avati Muusikamuuseum.

1935 – Saarimaa taasliideti Saksamaaga.

1940 – Eestis alustas tegevust Saksa Usaldusvalitsus.

1940 – Tariifinõukogu otsusega 26.jaanuarist määrati raadiotariifiga nr 202 Eestis televisiooni-vastuvõtuseadme pealt maks 5 krooni aastas.

1940 – Suri eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare (30.01.1878 Albu vald). Aastast 1938 Albu valla aukodanik, 1938 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavaler.

1941 – Eestis on natsionaliseeritud 11 164 maja.

1941 – Bulgaaria allkirjastas Kolmikpakti (Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt sõlmiti 27.09.1940 Berliinis), liitudes teljeriikidega.

1946 – Suurbritannia valitsus natsionaliseerib 1694.a. asutatud Inglise Panga.

1947 – Rahvusvaheline Valuutafond hakkas tegema finantstehinguid.

1950 – Hiina rahvuslaste liider Jiang Jieshi (Chiang Kai-shek) kuulutab Taiwani Hiina Vabariigiks.

1952 – NSVL Siseministeerium annab korralduse registreerida kõik jahirelvad miilitsaorganeis.

1952 – Suurbritannia tagastab Saksamaa LV-le Põhjameres asuva Helgolandi saare, mida tema sõjalennukid on 6 aasta vältel kasutanud õppepommitamise sihtmärgina.

1953 – N. Liidu diktaator Jossif Stalin sai rabanduse.

1954 – Soomes tühistatakse 25.oktoobril 1939 toidu- ja tarbekaupade müügi kohta kehtestatud kaardisüsteem.

1954 – USA paneb Vaikses ookeanis Marshalli saartel toime vesinikupommi plahvatuse. See on Hiroshimale heidetud aatompommi plahvatusest 600 korda võimsam. Sadade kilomeetrite kaugusel saavad sajad inimesed kiiritada.

1955 – Tallinnas Koidula tänaval avatakse A. H. Tammsaare 15.surma-aastapäeval tema mälestustahvel. Hiljem rajatakse sinna tema majamuuseum.

1956 – ENSV TA-s asendatakse nimetus „tegevliige“ „akadeemikuga“.

1956 – Urho Kaleva Kekkonen vannutati esimeseks ametiajaks Soome presidendiks.

1958 – Tallinnas Õismäe ja Vana-Pääsküla vahel hakkavad sõitma bussid (10.liin).

1961 – USA president John F. Kennedy asutas Rahukorpuse (Peace Corps).

1964 – Peaminister Eesti Vabariigi presidendi ülesannetes Aleksander Warma nimetas ametisse uue EV valitsuse eksiilis. Peaministri asetäitjaks sai Tõnis Kint.

Aleksander Warma

1967 – Brasiilias võeti vastu uus põhiseadus ja ametisse astus uus president Artur da Costa e Silva.

1969 – Kindralmajor V. Kroon organiseeris Eesti Rahvuspartei.

1978 – Šveitsis varastati kalmistult Charlie Chaplini kirst.

1989 – USA liitus Berni autoriõiguse konventsiooniga.

1991 – Hakkas kehtima Eesti politseiseadus.

1992 – Asutati Tallinnas KUKU Raadio.

1994 – EV valitsus kinnitas õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja erastamise korra.

1994 – Lohusuus algas Vene-Eesti piiriläbirääkimiste 17.voor.

1995 – Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Suurbritannia kaitseväe juhataja asetäitja admiral Jock Slater.

1995 – Rootsis Gällivares toimunud juunioride maailmameistrivõistluste põhja suusaaladel võitis Kristina Šmigun 5 km klassikadistantsil hõbemedali. See oli tena esimene medal juunioride MM-võistlustelt.

1996 – Kaitsepolitsei esitas rublatehingu kriminaalasjas süüdistused rublade müüki vahendanud ärimeestele Marek Strandbergile ja Agu Kivimägile.

Marek Strandberg

1999 – Hakkas kehtima viisavabadus Saksamaa ning Eesti, Läti ja Leedu vahel.

2000 – Tarja Halonen vannutati esimeseks ametiajaks Soome presidendiks.

2004 – Mihhail Fradkov nimetati Venemaa peaministriks.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

¹„Horisont“ 2/2017 „Teekond Eesti riikluse tunnustamiseni“ Mart Kuldkepp