1. AUGUST

527 – Justinianus I sai Bütsantsi keisriks.

902 – Bütsants kaotas araablastele oma viimase kantsi Sitsiilias, Taormina.

1223 – Algas 15. augustini kestnud Viljandi piiramine, milles osalesid piiskopivasallid, ristisõdijad, kaupmehed, liivlased ja latgalid.

1291 – Moodustati Šveitsi Konföderatsioon.

1498 – Christopher Kolumbus külastas esimese eurooplasena Venezuelat.

1560 – Šotimaa parlament hülgas paavsti eestkoste ja võttis vastu kalvinistliku usutunnistuse, pannes sellega aluse šoti riigikiirikule.

1664 – Saksa-Rooma riigi väed lõid Gotthardi juures türklasi.

1774 – Carl Wilhelm Scheele ja Joseph Priestley avastasid keemilise elemandi hapniku.

1779 – Prantsusmaa laevastik võttis Inglise kanali oma kontrolli alla.

1798 – Admiral Nelsoni juhtimisel lõikas Inglise laevastik ära Napoleoni tagasitee Egiptusest Euroopasse.

Admiral Nelson

1807 – Jerome Bonaparte kuulutati Vestfaali kuningaks.

1830 – Belgias algas iseseisvusrevolutsioon.

1831 – Avati London Bridge.

1834 – Briti impeerium tühistas orjuse.

1876 – Colorado tunnistati 38. USA osariigiks.

1901 – Korraliseks rongiliikluseks avati kitsarööpmeline Tallinn-Viljandi raudtee koos Türi-Paide teeharuga.

1904 – Jaapan kuulutas Hiinale Korea pärast sõja.

1910 – Pirital toimusid Eesti esimesed ametlikud ujumisvõistlused.

1914 – Saksamaa kuulutas sõja Venemaale.

1922 – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia hoiatasid Kreekat Palestiina okupeerimise eest.

1926 – EV teedeminister August Kerem avas 57 km pikkuse kitsarööpmelise Sonda-Mustvee raudtee.

August Kerem

1926 – Tartus Emajõe basseinis selgus Eesti esimene veepallimeister – Tallinna Kalevi meeskond.

1927 – Nanchangi ülestõus – Hiina kodusõja esimesi lahinguid.

1932 – Piiskop Joann keeldus Petseri kloostrit üle andmast.

1936 – Berliinis algasid XI olümpiamängud. Nende mängude kangelaseks sai Kristjan Palusalu, kes võitis kuldmedali nii klassikalise- kui vabamaadluse raskekaalus. Kaks medalit – hõbeda ja pronksi – tõi koju poolraskekaalu maadleja Augudt Neo. Hõbeda sai poksija Nikolai Stepulov ning maadleja Voldemar Väli ja tõstja Arnold Luhaäär.

1936 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud saabus Tallinna ja sõitis erarongil sealt Oru lossi.

Presidendid Narvas 1936.a.

1940 – Eesti laevadele anti korraldus heisata N. Liidu riigilipp ja sõita viivitamatult lähimasse Nõukogude sadamasse. Sel viisil natsionaliseeriti 356 laeva 495-st, ülejäänud ei täitnud korraldust ja jäid välismaale.

1940 – Eesti presidendi dekreedina (kannab J. Varese allkirja) antakse „Natsionaliseerimise korraldamise seadus“.

1940 – Eesti presidendi käskkirjaga (kannab J. Varese allkirja) vabastatakse ametist Riigikohtu esimees Kaarel Parts.

1940 – Eesti presidendi käskkirjaga (kannab J. Varese allkirja) vabastatakse Posti-, Telegraafi- ja Telefonitalituse direktor Gustav Jallajas. Tema asemele nimetatakse direktori kohusetäitjana Vassili Laak.

Gustav Jallajas

1941 – USA lõpetab naftatarned Jaapanile.

1941 – Soome katkestab Saksamaa survel diplomaatilised suhted Suurbritanniaga.

1941 – 1.-3.augustini koondatakse Saaremaal üldmobilisatsiooni sildi all kogunemispunktidesse 1907.-22.a. Sündinud mehed.

1942 – Eesti Omavalitsuse sisedirektorile alluv politsei ja Omakaitse Valitsus reorganiseeritakse Eesti Politseivalitsuseks, mille eesotsas on politseidirektor.

1942 – Erich Veetõusme jookseb Königsbergis 800 m Eesti rekorgiga 1.55,0. Tulemus jääb ametlikult kinnitamata.

1944 – Soome presidendiks saab marssal Carl Gustaf Emil Mannerheim.

1944 – Algas Varssavi ülestõus.

1947 – ÜRO kutsus üles vaherahule Indoneesias, kus ülestõusnud võitlesid Hollandi vastu.

1947 – Stockholmis Stora Skoggeni laskerajal algavad laskespordi MM-võistlused. Enne võistluse algust toimunud Rahvusvahelise Laskurliidu kongressil oli päevakorras ka Eesti küsimus: otsustati, et eestlastel, kelle kodumaa on ajutiselt okupeeritud, lubatakse kaasa võistelda väljaspool ametlikku arvestust individuaalselt. Ühelgi järgmisel tiitlivõistlusel eestlastele enam sellist kingitust ei tehta. Rootsis elavad eestlased võidavad kokku 29 auhinda. Meeskonna parim on Villem Jaanson. Ta võidab esikoha väikepüssiharjutuses neljast asendist 478 silmaga 500-st.

Villem Jaanson

1950 – Belgia kuningas Léopold III loobus prints Badouini kasuks troonist.

Léopold III

1958 – Jordaania kuningas Hussein loobus oma riigi föderatsioonist Iraagiga.

1958 – USA aatomiallveelaev „Nautilus“ alustab veealust retke üle põhjanaba. Ta sõidab vee all 96 tundi 3386 km ning tuleb taas veepinnale 5. augustil. 

1960 – Benin kuulutas end Prantsusmaast sõltumatuks.

1962 – Ebaõnnestus atentaat Ghana presidendi Kwame Nkrumah´vastu.

1963 – Suurbritannia nõustus andma järgmisel aastal Maltale iseseisvuse.

1966 – Algas Hiina Kommunistliku Partei KK pleenum, kus arutati Kultuurirevolutsiooni küsimusi.

1967 – Iisrael annekteeris Ida-Jeruusalema.

1971 – USA kaitseministeerium teatas 3000 sõjaväelase äratoomisest Vietnamist.

1972 – Üleujutus Filipiinide pealinnas Manilas nõudis 350 inimelu.

1975 – Helsingisse kogunesid 35 riigi juhid Euroopa rahu kindlustama.

1980 – Moskvas peetud XXII suveolümpiamängudel saavutas Viljar Loor N. Liidu võrkpallimeeskonnaga kuldmedali.

1981 – Alustas tööd muusikakanal MTV. Esimeseks videoks, mis eetrisse läks oli The Buggles´i lugu „Video Killed the Radio Star“.

1984 – NLKP KK võttis vastu otsuse „ENSV juhtiva kaadri osavõtust töötajate poliitilisest kasvatustööst“.

1989 – Kristlaste armee juht Michel Aoun kuulutas välja rahvaülestõusu Süüria vägede vastu Liibanonis.

1990 – Savisaare-Bakatini kokkuleppe kohaselt sai Eesti Vabariigi siseministeerium iseseisvaks.

1990 – Iraagi ja Kuveidi piiriläbirääkimised jooksid ummikusse.

1991 – Kiievis hoiatas USA president George H. W. Bush liiduvabariike isolatsiooni eest ja kutsus neid üles ühinema uue liidulepinguga,

1992 – USA ülemkohus lubas president Bushile jätkata haitilaste tagasisaatmist Haitile.

1993 – President Bill Clinton ütles NATO-le, et kui see karmimat kurssi ei võta, siis sekkub USA üksi Bosnia konflikti.

1994 – Prantsuse abitöölised lükkasid Gomas (Sair) buldooseritega surnuid ühishaudadesse, sellal kui USA lennukeilt heideti Rwanda põgenikele toidupakke.

1994 – Michael Jackson ja Lisa Marie Presley kinnitasid kuulujutte, et nad olid abiellunud 11 nädalat varem.

1995 – EV riigikogu ratifitseeris erakorralisel istungil Euroopa lepingu.

1995 – Maailma kirjanikud kogunesid Pariisi, et avaldada protesti USA ajakirjaniku ja musta võitleja Mumia Abu-Jamali hukkamise vastu.

Mumia Abu-Jamal

2001 – Bulgaaria, Küpros, Läti, Malta, Sloveenia ja Slovakkia liitusid Euroopa Keskkonnaagentuuriga.

2005 – Suri Saudi Araabia kuningas alates 1982 Fahd ibn ´Abd al-´Azīz Al Sa´ūd (*1923 Taif).

Kasutatud kirjandus:

„Eesti kroonika 1932“ Elav Teadus nr.16, 1933

my.tele2.ee/kaidoko/

https://et.wikipedia.org/

„Easti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004