15. AUGUST

778 – Toimus Roncevaux´lahing.

1057 – Suri Šoti kuningas Macbeth.

1223 – Lõppes Viljandi linnuse piiramine. Seda kaitsnud sakslased ning Novgorodi ja Pihkva venelased alistusid Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi vägedele.

1224 – Algas Tartu piiramine. Piirajateks Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väed. Taru linnust kaitsesid novgorodlased ja kohalikud ugalased.

1309 – Malta ordu vallutas Rhodose.

1461 – Bütsantsi viimane tugipunkt Trapezund langes türklaste kätte.

1519 – Hispaania konkistadoor Pedro Arias Dàvilla asutas Panamà linna.

1537 – Juan de Salazar ja Gonzalo de Mendoza asutasid Rio Plicoayo suudmel Rio Paraguay jõkke Asuncióni linna, hilisema Paraguay pealinna.

1539 – Prantsusmaa kuningas Franois I kehtestas Villers-Cotterêts´ediktiga, et edaspidi võib ametlikes dokumentides ja riigiasjades üksnes prantsuse keelt kasutada. Sellega lõppes ladina keele kasutamine kuhtupidamises.

1760 – Seitsmeaastane sõda: Preisimaa võitis Liegnitzi lahingus Austriat.

1837 – Avati Tartu vene elementaarkool.

1843 – Kopenhaadenis avati Tivoli, vanimaid seni tegutsevaid lõbustusparke.

1914 – Panama kanal avati liikluseks.

1925 – Tartus suri eesti maalikunstnik ja pedagood Konrad Vilhelm Mägi (*1.11.1878 Hellenurme mõis, Tartumaa).

1930 – Jõustus „Kaitseseisukorra seadus“, siseminister kaotas kindralkuberneni õigused ja kohustused ning omandas sisekaitseülema kohustused.

1935 - Eesti meremeeste streik.

1940 – Suurbritannia pärast peetavas lahingus tulistavad Briti kuninglikud õhujõud (Royal Air Force) alla 76 Luftwaffe lennukit, kaotades ise 35 lennukit.

1940 – EV presidendi dekreedina (kannab J. Varese allkirja) antakse „Keskkoolide seadus“. Presidendi 17.augusti otsusega kõik senised gümnaasiumid, keskkoolid ja kolledžid suletakse ning reorganiseeritakse 48 keskkooliks.

1942 – Kirovi obl. Vjatka vangilaagris sureb kunagine EV teede-, põllutöö- ja majandusminister ning viimane siseminister August Jürima (*23.08.1887 Vaimastvere v.).

1944 – Tallinnas algab 14-17 aastaste tütarlaste hulgast vabatahtlike sõjaabiteenistusse värbamine. Selle aluseks on A. Rosenbergi, H. Himmleri, H. Göringi ja A. Axmanni 31.märtsi kokkulepe.

1944 – Liitlasväed maabuvad Lõuna-Prantsusmaal.

1945 – Eestis viiakse läbi esimene sõjajärgne küüditamine. Tapal küüditavaid ootava rongi koosseisus on 7 nelja- ja 28 kaheteljelist vagunit. Ešeloni teelesaatmisega on nii kiire, et jaamas kokkuseatavasse nimekirja jõutakse märkida ainult 377 isikut, eelnimekirjades on küüditatavais aga 560. Hinnanguliselt ulatub küüditatavate arv veidi üle 400. Vormiliselt näeb direktiiv ette küüditada ainult saksa rahvusest isikuid, kuid saadetakse kaasa ka maimikueas lapsed, perekonna teised täisealised liikmed ja nende vanemad, kes pole rahvuselt sakslased.

1945 – USA-s lastakse diislikütus ja bensiin vabamüügile.

1945 -Jaapani imperaator Hirohito pidas raadiokõne, milles ta teatas Jaapani alistumisest eelmisel päeval.

1947 – Btiri koloonia India iseseisvub. Hindustani poolsaarel on nüüd kaks uut riiki: India ja Pakistan.

1948 – Korea poolsaarel USA okupatsioonitsoonis kuulutatakse välja Kores Vabariik.

1952 – Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast saavad oma ajalehe.

1954 – Moskvas avatakse Eesti, Läti ja Leedu NSV kunstnike näitus.

1957 – Lõpeb „Vanemuise“ teatri projekti võistlus. I auhinna saavad Peeter Tarvas, August Volberg ja Uno Tölpus.

1965 – Kashmiri konflikti eskaleerumine: India sõjaväeüksused ületasid Esimese India-Pakistani sõja järel kindlaks määratud relvarahujoone ning alustasid sellega Teise India-Pakistani sõda.

1967 – Suri Preuu president 1939-1945 ja 1956-1962 Manuel Prado Ugarteche (*21.04.1889 Lima, Peruu).

1968 – Indoneesias Celebesi saare maavärinas hukkus ligi 68 200 inimest.

1969 – New Yaorgi osariigis Bethelis algas kolmepäevane Woodstocki festiva.

1971 – Senine Suurbritannia protektoraat Bahrein iseseisvus.

1977 – Asutati Kristjan Raua majamuuseum.

1986 – Rahvuavaheline Valuutafond kuulutas Peruu maksejõuetuks.

1994 – Eesti Pank kuulutas Eesti Sotsiaalpangale moratooriumi.

2006 – Kadrioru staadionil püstitati staadioni ajaloo kolmas maailmarekord. Venelanna Tatjana Lõssenko püstitas naiste vasaraheite uueks tipptulemuseks 77,8 m.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004