Tähelepanekud ja kogemused elust

laupäev, 2. juuni 2018

2. JUUNI

455 – Vandaalid tungisid Rooma, kus rüüstasid kaks nädalat.
Vandaalid Roomat rüüstamas, Karl Brüllov, u. 1833-1836

1098 – Esimene ristisõda: lõppes Antiookia esimene piiramine.

1638 – Rootsi kuninganna Kristiina korraldust postiasjanduse sisseseadmiseks Soomes loetakse ka Tallinna postikorralduse alguseks.
Pildiotsingu kuninganna Kristiina tulemus
Kuninganna Kristiina

1780 – Derbys peeti esimene ratsavõistlus.

1783 – Venemaa alistas lõplikult Krimmi.

1807 – Paldiski kreiskooli avamisega jõudis lõpule seda tüüpi õppeasutuste võrgu kujunemine. Eestis loodi 12 kreiskooli.

1815 – Napoléon I kinnitas uue põhiseaduse.
Pildiotsingu 1815 – Napoléon I tulemus
Napoléon I

1835 – P. T. Barnum alustas Ameerikas oma tsirkusega esimest ringreisi.
Pildiotsingu 1835 – P. T. Barnum tulemus

1848 – Prahas tuli kokku Slaavi kongress.

1876 – Stara Planinas tapeti Bulgaaria vabadusvõitluse juht ja luuletaja Hristo Botev (*25.12.1847/06.01.1848 Kalofer – 20.05./01.06.1876 Vratsa lähistel).
Pildiotsingu Hristo Botev tulemus

1896 – Guglielmo Marconi sai raadio patendi.

1916 – Tallinnas asutati Tallinna Jalgpalli Liit, mis oli Eesti Jalgpalli Liidu eelkäija.

1919 – Eesti väed jõudsid Võnnus (Cēsises) kokkupuutesse Landeswehriga.

1924 Indian Citizenship Act´iga said indiaanlased USA-s täielikud kodanikuõigused.

1929 – Asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.

1929 – Riias toimusid Eesti, Läti ja Poola kergejõustikumaavõistlused.

1932 – Eesti Olümpiakomitee otsustas, et 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel võistlevad Eesti eest vaid väliseestlased.

1933 – Jaan Tõnissoni IV valitsus kehtestas Tartus ja Tartumaal kaitseseisukorra.
Pildiotsingu 1933 – Jaan Tõnissoni IV valitsus tulemus

1935 – Tallinnas Mustpeade Klubis toimus esimene rahvusvaheliselt arvestatav maleturniir Eestis. Turniiril jäi Paul Keres teiseks.

1935 – Algasid Eesti jalgpalli liiduklassi esivõistlused, kus esimest korda osales kaheksa meeskonda.

1938 – Tallinnas algas Rahvusvahelise Punase Risti konverents.

1940 – Johannes Paesalu (Bachval) valiti Pöide koguduse õpetajaks.
Pildiotsingu 1940 – Johannes Bachval tulemus

1941 – Austria ja Itaalia piiril Brenneri kurus arutvad Adolf Hitler ja Benito Mussolini edasist sõjategevust. Eelseisvast sõjakäigust itta ei poeta Hitler sõnakestki.
Adolf Hitleri mufti ja Benito Mussolini algusaastatel nende liit, ilmselt 1933-1934.  See oli harv kord, kui Hitler lubaks ise kohtuda Mussolini ilma seljas tema partei ühtne .:

1942 – Tallinna Keskvanglas hukatakse ENSV RKN-i esimehe asetäitja Neeme Ruus (*12.12.1911 Vologda kub. Oparino).
Pildiotsingu Neeme Ruus 1942 tulemus

1942 – Tallinna Keskvanglas hukatakse ENSV Ametiühingute Kesknõukogu esimees Herman Arbon (*30.05.1898 Tallinn).
Pildiotsingu Herman Arbon tulemus

1942 – Nõukogude lennukid pommitavas Narva-Jõesuud.

1942 – Tartus Tamme staadionil korraldatakse vabaõhu-poksivõistlused. Poolraskekaalus lööb Anton Raadik Jaan Henno teises raundis nokauti.

1945 – N. Liit nõudis Rootsi valitsuselt nende sõjaväelaste väljaandmist, kes olid põgenenud N. Liidu väeosadest pärast 8. maid 1945. Kuigi 168 Balti sõdurit olid põgenenud enne seda kuupäeva, otsustas Rootsi valitsus 15. juunil põgenikud välja anda.

1946 – Hiiumaa laidudel maabub mootorpaat kolme Rootsi põgenenud eestlasega. Rootsist mootorpaadiga salaja teele asunud Elvi Ormus-Akman, Aksel Vahtras ja Voldemar Päärson peavad andma luurerühma „Haukka“ liikmetele Heino Tobiasele ja Ustav Toomile üle raadiojaama saateajad ja šifrid. Kuid N. Liidu julgeolek oli vahistanud Tobiase ja Toomi juba 1944.a. Et Päärson ei saabu kokkulepitud ajaks naise juurest tagasi, alustavad Vahtras ja Ormus-Akmaan 9.juunil tagasiteed Rootsi kahekesi. Ristnna tuletorni juures satuvad nad N. Liidu piirivalve kätte.

1946 – Prantsusmaa peaministrika saab Georges Bidault.
Pildiotsingu Georges Bidault tulemus

1946 – Itaalias on referendum: rahvas soovib kuningriigi asendamist vabariigiga. 3. juunil lahkub kuningas Umberto II riigist.
Pildiotsingu Umberto II tulemus
Umberto II

1947 – Norrköpingis hüppab Viktor Palango kõrgust 1.90.

1949 – Usuasjade volinik Johannes Kivi annab EELK piiskopi asetäitjale Jaan Kiivitile korralduse lõpetada leeriõpetus. Konfirmatsioonitalitust ei keelata, kuid teadmisi kontrollida võib vaimulik ainult enne pidulikku jumalateenistust. Leeritatavate vanusepiir on juba varem tõstetud 18.eluaastani.

1953 – Londonis kroonitakse Suurbritannia kuninganna Elizabeth II.
Pildiotsingu kuninganna Elizabeth II 1953 tulemus

1955 – Belgradis kirjutavad Jugoslaavia president Josip (Broz) Tito ja NLKP KK I sekretär Nikita Hruštšov alla kahe riigi suhete normaliseerimise deklaratsioonile.

1956 – USA-sse saabub külla Nõukogude kirikutegelaste delegatsioon, mille koosseisus on ka EELK peapiiskop Jaan Kiivit.

1958 – Prantsusmaa peaministriks saab Charles de Gaulle.
Pildiotsingu Charles de Gaulle tulemus

1961 – Jaapanis Yokohamas algavad MM-võistlused vabamaadluses. N.Liidu koondisesse kuulub ka Jaan Roots.
Pildiotsingu Jaan Roots 1961 tulemus


1962 – Vastuseks liha ja või hindade tõstmisele Nikita Hruštšovi poolt 1. juunist toimus Novotšerkassis mäss. Mässu mahasurumist juhtis kindral Plijev. Oli 70-80 ohvrit.
Issa Aleksandrovitš Plijev

1966 – Maandus USA kosmoseaparaat Surveyor 1 Kuul ja hakkas edastama fotosid.
Pildiotsingu Surveyor 1 1966 tulemus

1976 – Lõppes kolmas tursasõda Suurbritannia ja Islandi vahel. Surbritannia tunnustas Islandi kehtestatud 200-meremiili laiust majandusvööndit.

1980 – Tallinnas Pirital avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus.
Pildiotsingu Tallinna Olümpiapurjespordikeskus 1980 tulemus

1988 – Moskvas lõppes Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumine.
Pildiotsingu Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumine 1988 tulemus

1992 – Rootsi otsustas tagastada Balti riikidele nende kullavarud.

1999 – End 13 aastat metsades varjanud Ülo ja Aivar Voitka muutusid taas lindpriideks, kui röövisid kahelt kriminaalpolitseinikult ametipüstolid ja mobiiltelefonid.
Pildiotsingu Ülo ja Aivar Voitka 1999 tulemus


2000 – Suri eesti helilooja, Eesti Muusikaakadeemia professor, EV kultuuriminister (1988-1992) ja Eesti Heliloojate Liidu esimees Lepo Sumera (*08.05.1950 Tallinn).








Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar