24. JUUNI

1497 – Inglise meresõitja John Cabot avastas Kanada.

1793 – Prantsusmaal võeti vastu esimene vabariiklik põhiseadus.

1841 – Vene tsaari Nikolai I kinnitatud seadusega võeti kroonutalupojad ja kroonuvaldused Balti kubermangudes kroonu hoolduse alla kõigis üksikasjades.

1846 – Nikolai I kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse printsiibid.

1862 – Ilmus Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ eestikeelne väljaanne.

1865 – Johann Voldemar Jannseni algatusel asutati Tartus laulu- ja mänguselts „Vanemuine“.

1870 – Laulu- ja mänguseltsis „Vanemuine“ esietendus Lydia Koidula „Saaremaa onupoeg“, mis oli eesti rahvusliku teatri sünniks.

1904 – Vene-Jaapani sõda. Sõjaväljale saadeti 800 Tartumaa alamtagavaraväelast.

1905 – Toimus Tallinna tööliste miiting Nõmmel punaste lippude all, millest võttis osa 10 000 inimest.

1917– Krimmi poolsaarel Sevastoopolis paiknev Vene Musta mere laevastik alustas mässu.

1919 – Algas 2. juulini toimunud Rahvaväe pealetung Landeswehri vastu, mille käigus Eesti väed jõudsid taanduvate sakslaste kannul Riia-eelsete positsioonideni ning murdsid Landeswehri kaitsest läbi. Riia võeti suurtükitule alla. Eesti sõjalaevad tungisid Väina jõe suudmesse.

1926 – Suure-Jaanis avati Vabadussõja mälestussammas „Lembit“.

1932 – Suri Eesti Sõjanõukogu alaline liige kindralmajor Ernst Põdder (sündis 10. veebruar 1879).

Ernst Põdder

1940 – Itaalia ja Prantsusmaa sõlmivad vaherahu. Sõjategevus lõpeb järgmisel päeval.

1940 – EV presidendi kärkkirjaga vabastatakse ametist Politseitalituse abidirektor Konstantin Kirsimägi, kes oli eelmisel päeval arreteeritud. 1935-38 oli ta Siseministeeriumis poliitilise politsei inspektor. Tema kohusetäitjaks nimetatakse Andres Rummo.

1941 – NSVL RKN annab määruse „Abinõudest võitluseks vaenlase langevarjudessantide ja diversantidega rindelähedases vööndis“.

1941 – Seoses N. Liidu ja Saksamaa vahel sõja puhkemisega moodustatakse EK(b)P KK büroo otsusega Eesti NSV operatiivstaap.

1941 – President Franklin D. Roosevelt teatab, et USA osutab N. Liiduse abi ja toetust. Prioriteet USA abi saamisel kuulub aga Suurbritanniale.

1941 – Saksa väed hõivavad Kaunase ja Vilniuse.

1941 – Ungari kuulutab N. Liidule sõja.

1942 – Kindralmajor Dwight D. Eisenhower määratakse Euroopas paiknevate USA vägede ülemjuhatajaks.

1943 – Eesti peakonsul New Yorgis Johannes Kaiv protestib USA riigisekretärile saadetud kirjas Hjalmar Mäe tegevuse vastu. Ta teatab, et Saksa valitsuse poolt ametisse määratus nn Eesti Omavalitsuse juhil H. Mäel pole mingit põhiseaduslikku volitust ega rahva poolehoidu. Kaiv protestib ka OV katsete vastu värvata noori mehi tööteenistusse ja Eesti leegioni.

1944 – Viljandi raekojas avatakse Eesti malemeistrivõistlused. Osaleb 15 maletajat. Esikohta jagavad Johannes Türn ja August Eller.

1945 – Tallinnas Tartu maanteel peetakse autode ja mootorrataste kiirusvõistlused. Johannes Tomson saavutab 1 km-s lendstardist 350 cm³ masinate klassis 138,83 km/h ja Erich Tomson 500 cm³  klassis 158,59 km/h.

1945 – Moskvas Punasel Väljakul toimus Võiduparaad.

1947 – Piloot Kenneth Arnold jälgis Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis üheksat ülikiiret tundmatut lendavat objekti, mille kohta ta võttis kasutusele väljendi „lendavad taldrikud“ (flying saucers).

1948 – Nõukogude Liit alustas Berliini blokaadi, peatades maantee- ja raudteeliikluse Berliini ja Lääne-Saksamaa vahel.

1949 – Eesti peaminister presidendi ülesannetes August Rei annab käskkirja, milles teatab, et täidab presidendi ülesandeid ainult ajutiselt.

1950 – 24.juuni-16.juuli toimuvas Brasiilias Rio de Janieros esimesed sõjajärgsed jalgpalli MM-võistlused. Võitjaks tuleb Uruguay.

1961 – 24.-25.juuni toimub Staockholmis Rootsi eestlaste laulupidu. Osaleb 3200 inimest, peo üldjuht on prof. Juhan Aavik.

1990 – Jaanipäev Eestis taas riiklik püha. Mitmel pool peeti kihelkonnapäevi.

1993 – Eesti välismaalaste seadus põhjustas Venemaa eriesindaja äkkvisiidi Eestisse ja president Boriss Jeltsini raevuhoo.

2018 – Türgi presidendiks valiti Recep Tayyip Erdoğan. Samas toimus ka Türgi parlamendi valimine. Enim hääli võitis Õigluse ja Arengu Partei (AKP).¹

Kasutatud kirjandus:

„Eesti kroonika 1932“ Elav Teadus nr.16, 1933

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
¹.err.ee