Tähelepanekud ja kogemused elust

esmaspäev, 24. veebruar 2014

TÄNA, 25 AASTAT TAGASI....

... heisati Pika Hermanni tornis sini-must-valge lipp.


Tol päeval, töö juures kohvilauas, ütlesin välja, et ei teagi midagi sellest sini-must-valgest lipust eriti. Ja siis... käratas mulle majandi kunagine partorg, et minusugusel polegi õigust siin lauas istuda... inimesel, kes ei tea Eesti Vabariigi lipust midagi....

Olin väga ehmunud. Olen kurjategija? Mina, 28 aastane, kelle vanaisa tehti kulakuks ja saadeti Siberisse asumisele. Mina, kelle ema oli sündinud 1934. aastal ja 17 aastasena, kui ta isa oli saadetud Siberisse, vennad olid põgenenud küüditamise eest Kiviõli kaevandustesse tööle, kelle ema oli voodihaige ja ta pidi tööl käima, oma 7 aastast õde kasvatama, voodihaiget ema hooldama ja Siberis asumisel olevale isale ellujäämiseks pakke saatma... Mina, kelle isa oli aastaid Siberis vasekaevandustes sõjavangina.... Minul ei olnud sel 25 aasta tagusel päeval õigust lauas istuda ja küsimust sini-must-valge lipu kohta küsida...

Muidugi, see punane partorg teadis, mis tähendus on sellel lipul... Mina aga ei teadnud midagi Eesti Vabariigist, sest meie kodus ei räägitud sellest... Polnud kedagi rääkimas, sest kõik olid surnud, kes olid meie peres Eest Vabariigis elanud oma täiskasvanu elu. Ema oli kuuene ja isa oli üheteistkümnene, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, mu vanavanemad olid surnud. Mäletan oma Siberist tagasi tulnud vanaisa... vaikivat kiilaspäiset muserdunud meest - ta suri, kui ma olin 6 aastane... Minul ei olnud kedagi, kes mulle oleks sini-must-valgest lipust ja Eesti Vabariigist rääkinud.

Täna hommikul meenus mulle see 25 aasta tagune hommik, kui heisati sini-must-valge lipp Pika Hermanni torni....

HEAD EESTI ISESEISVUSPÄEVA

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar