27. JUUNI

1693 - John Dunton andis Londonis välja esimese naisteajakirja Ladies' Mercury.

1706 – Suri Puhja ja Otepää pastor Adrian Virginius (*20.11.1663 Kambja)

1709 - Toimus Põhjasõja otsustav Poltaava lahing, kus venelased hävitasid peaaegu täielikult rootslaste väed. Ootamatu pööre jõudude vahekorras võimaldas Venemaal Baltikumi vallutamine lõpuni viia.

1805 - Avati Rakvere kreiskool.

1857 - Algas 3. juulini kestnud Tallinna Meestelaulu Seltsi korraldatud balti Linnade saksa meeskooride laulupidu, milles osales 202 lauljat.

1868 - Viljandis algas 28. juunini toimunud kooliõpetajate konverents, kus Carl Robert Jakobson algatas Eesti Kirjameeste Seltsi (esialgselt Eestikeele Õppetuse Raamatude Laiali Lautamise Selts) loomise mõtte.

Carl Robert Jakobson

1891 - Tartus algas 29. juunini kestnud IV üldlaulupidu.
                                                  

IV üldlaulupoe rongkäik

1893 - USA-s algas majanduskriisini viinud suur aktsiakrahh, aasta lõpuks pankrotistus kuussada panka ja 74 raudteekompaniid.

1898 – Kanada meresõitja Joshua Slocum purjetas esimene inimesena üksinda ümber maailma.

1905 - Ülestõus soomuslaeval Potjomkin.

1915 – Tallinnas toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused.

1922 – EV Riigikogu võttis vastu Riigilipu seaduse, mis fikseeris lõplikult sini-must-valge lipu staatuse riigilipuna.

1928 - Tartus avati Gustav Adolf II ausammas. Monument oli annetatud Eesti-Rootsi Ühingu poolt Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks.

1933 - Eesti Riigikogus otsustati 47 häälega 45 vastu devalveerida Eesti krooni 35% võrra. Majanduspoliitiliselt oli otsus õigustatud, kuid vastastikused süüdistused järkusid.

1939 – Eestisse saabus Ungari kaubandus-tööstus- ja teedeminister Antal Kunder.

1940 – EV president annab seaduse kaitseliidu likvideerimise kuhta. Suletakse ka Eesti Haridusliit, Eesti Lauljate Liit, Noorte Meest Kristlik Ühing ning skautide jpt organisatsioonid.

1940 – Maksim Unt, kes täidab eesti sisekaitseülema ülesandeid, allkirjastab Isamaaliidu sulgemise otsuse.

1940 – ÜK(b)P KK Polttibüroo otsustab kutsude tagasi N. Liidu saadiku Eestis Kuzma Nikitini. Uueks saadikuks määratakse senine saatkonna nõunik Vladimir Botškarjov.

1940 – Kristjan Raua nim. Kunstiaasta peakomitee ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude keskühingu juhatus esitavad haridusminister Johannes Semperile märgukirja. Taotletakse kunstiaasta ürituste jätkumist ning kunstiaasta jaoks presidendile saadud rahasumma säilimist. Väljendatakse rahulolematust senise riikliku kunstipoliitikaga, kurdetakse ateljee- ja muuseumiruumide kitsikust jms.

1940 – Eesti Kergejõustiku Liit tähistab 20.aastapäeva.

1940 - Algas seltside ja ühingute likvideerimine - ühena esimestest keelustati Kaitseliit ja Isamaaliit. Kaitseliidu asemele loodi relvastatud Rahva Omakaitse.

Rahva Omakaitse

1941 - Ungari kuulutas sõja Nõukogude Liidule.

1941 – Vangistatakse EV sise-, raha- ja kaubandus-tööstus ning siseminister Aleksander Oinas.

1941 – Algab Punaarmee Looderinde 27.armee alluvusse antud 22. Eesti territoriaallaskurkorpuse ümberpaigutamine Eestist Prohovi rajooni. Korpus peab täitma rindel Luga ja Leningradi vahel tekkinud 50 km pikkuse tühiku.

1941 – Saksa väed vallutavad Minski.

1943 – USA väeosad maabuvad Saalomoni saartel.

1943 – Kirovi obl Vjatka vangilaagris sureb EV kaubandus-tööstus ja teedeminister Karl Ipsberg (*3.01.1870 Suure-Kambja v.).

1944 – Londonile tehtud pommirünnakus saab surma tšehhi maletaja ja esimene naiste maailmameister (1927) Vera Menchik (*6.02.1906).

1945 – Saksamaa suhtes eriti jäika poliitikat ajanud USA riigisekretär Edward Reilly Stettinius astub tagasi. 3.juulil saab tema asemele James Byrnes.

Edward Reilly Stettinius

1947 - Tallinnas algas 29. juunini Toimunud XII üldlaulupidu.Esimest korda osalesid ka lastekoorid ning laulupeoga oli ühendatud rahvakunsti õhtu.

1948 – Stockholmis peavad eestlased laulupidu. Dirigendid on Juhan Aavik, Verner Nerep ja Eduard Tubin.

Juhan Aavik

1952 – 27-30.juuni toimub Londonis Balti riikide esindajate konverents. Eestit esindavad Johannes Kaiv, August Torma, Kaarel Robert Pusta ja August Rei.

August Torma

1953 – Esimene lend lõpetas Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli.

1954 - Moskva lähedal Obninskis avati maailma esimene aatomielektrijaam.

1958 – Torontos sureb president Konstantin Pätsi vend, kunstioedagoog Voldemar Päts (*19.07.1878 Tahkuranna).

1959 – 27.-28.juuni toimub Tartus Eesti üldlaulupeo 90.aastapäevale pühandatud laulupidu.

1962 – Suri eesti luuletaja, prosaist, tõlkija ja kriitik Paul Viiding (*22.05.1904 Valga).

1967 – Londonis Enfieldi linnaosas avati maailma esimene sularahaautomaat.

1969 - Tallinnas Algas 29. juunini Toimunud XVII üldlaulupidu, millega tähistati Eesti Laulupidude 100. aastapäeva.

1994 - Worldloppeti aastakoosolekul Lillehammeris võeti Tartu Maraton hääletga 10: 2 Worldloppeti liikmeks.

1995 - USA kosmosesüstik Atlantis seitsme vene ja ameerika meeskonnaliikmega siirdus orbiidile, et põkkuda Vene orbitaaljaamaga Mir.

Orbitaaljaam Mir

2000 - Eesti Valitsus kiitis heaks 49 protsendi AS Narva Elektrijaamade aktsiate Erastamise USA firmale NRG Energy.

2005 – Tartus avati Antoniuse õu.

2013 – Taevaskoja Emalätte koobas varises sisse. Tugeva vihma ja äikese tõttu oli Emalätte kohal murdunud kaks puud ja tekkis maalihe.¹

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
¹Ülar Allas „Eestimaa imed“ Taevaskoda

26. JUUNI

1284 – Sel päeval olevat Hamelni rotipüüdja, saamata tasu linna rottidest vabastamise eest, vilepilliga ära meelitanud kõik sealsed lapsed.

1549 – Madalmaade seitseteist provintsi kuulutasid end Saksa-Rooma riigist sõltumatuks.

1723 – Bakuu alistus pärast pikka piiramist Venemaale.

1819 – Patenteeriti jalgratas.

Jalgratta ajalugu

1848 – Pariisis lõppes Juuniülestõus.

1849 – Liivimaa Sotsieteedi Viljandi tütarseltsi ettevõtmisel korraldati Viljandis esimene loomade näitus.

1928 – Tallinnas avati suurnäitus Rootsi kunstist, kus oli esindatud ligi 50 maalikunstniku, 9 graafikut, 9 skulptorit. Näitusel oli umbes 300 eksponaati.

1929 – Suri eesti kujur ja akadeemik Amandus Adamson (*12.11.1855 Uuga-Rätsepa talu, Paakri poolsaar).

1934 – Esimese helikopteri proovilend.

1935 – EV riigivanem Konstantin Päts kinnitas Jaan Tõnissoni Tartu Ülikooli ühistegevuse professoriks.

Jaan Tõnisson

1939 – Saksa maaväe kindralstaabi ülem Franz Halder saabus Eestisse.

1940 – Nõukogude Liit nõudis Rumeenialt ultimaatumiga Bessaraabis ja Põhja-Bukoviina loovutamist.

1940 – N. Liidus kehtestatakse 7-päevane töönädal. Tööpäeva pikkus 8 tundi. Kolmel korral rohkem kui 20 minutit tööle hilinenud või ühe tööluusi teinud töölised ja teenistujad võidakse anda kohtu alla ning saadetakse 3-5 aastaks laagrisse. Selle seaduse ohvriks langeb N. Liidus 2-3 mln inimest.

1941 – Arreteeritakse Venemaale küüditatud Eesti, Läti ja Leedu juhid, sh. Konstantin Päts.

1941 – Saksa väed hõivavad Daugavpilsi. Eesti kohale jõuavad esimesed Saksa luurelennukid.

1941 – Balti Erisõjaväeringkonna NKVD Piirivalvevägede Valitsuse ülem ja Eesti rindelõigu ülemjuhataja abi kindralmajor Nikolai Rakutin annab korralduse hävituspataljonide moodustamiseks.

1941 – 26-29.juuni toimub suur tankilahing Lutsk-Rovno-Rodõ piirkonnas. 1.saksa tankigrupp (799 tanki) hävitab 6 Punaarmee mehhaniseeritud korpust, kuhu kuulus üle 4000 tanki.

1941 – Vangistataakse EV haridusminister Karl Luts.

1942 – NSVL RKN-i juures asuva Kunstide Komitee käskkirjaga taastatakse Eesti NSV RKN-i juures asuva Kunstide Valitsuse juhataja ametikoht. Sellele kohale määratakse Johannes Semper.

1945 – Poola valitsus teatab, et hakkab Poola territooriumilt (sh neilt aladelt, mida ta endale nõuab) sakslasi välja saatma. Ühtekokku asustatakse sundkorras ümber 6,65 mln sakslast (sh 2,5 mln Tšehhoslovakkiast, 0,5 mln Ungarist ja 2 mln Saksamaa endistelt idaaladelt.).

1945 – San Franciscos asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Asutajaliikmeid on 51, sh N. Liit, Ukraina NSV ja Valgevene NSV. ÜRO põhikiri jõustub 24.oktoobril.

1953 – Moskvas arreteeritakse Lavrenti Beria.

1953 – N. Liidu uueks siseministriks nimetatakse Sergei Kruglov.

1954 – Stockholmis toimub Rootsi eestlaste teine üldlaulupidu.

1954 – Tallinnas toimuvad traditsioonilised Tallinna ja Harju rajooni laulupäevad.

1956 – 26.-28.juuni on Poolas Poznańis suured töölisrahutused.

1959 – Tallinnas Kalinini tn 69b avatakse uus laiaekraaniline kino „Rahu“, kus on pool tuhat istekohta.

1963 – Ameerika Ühendriikide pressident John Kennedy esines Lääne-Berliinis Schönebergi raekoja ees ligikaudu 120 000 inimesele kõnega.

1988 – Mihklis taasavati Vabadussõja mälestusmärk.

1988 – Nõukogude Liidu juudid tulid Moskva tänavatele, et nõuda õigust emigreeruda, kuid politsei viis nende juhi paari minuti jooksul ära.

1989 – Ungari Kommunistliku Partei uus juht ütles, et riik pöördub stalinismist ära.

1996 – Martin Müürsepp valiti esimese eesstlasena NBA-sse, kus ta mängis Miami Heati võistkonna eest.

1996 – Eesti esitas Euroopa Komisjonile „Vabariigi Valitsuse tegevuskava Euroopa Liiduga ühinemiseks“. See oli esimene seni esitatud tegevuskavadest aj seda nimetati „Siniseks raamatuks“.

1999 – Tallinna Metsakalmistule maeti ümber legendaarne kolonel rüütliristi kandja Alfons Rebane.

2004 – Suri Ott Arder, eesti luuletaja ja tõlkija (sündinud 26. veebruaril 1950 Tallinnas).

2007 – Eesti allkirjastas koostöökokkuleppe Euroopa Kosmoseagentuuriga.

2018 – Tallinna Metsakalmistul sängitati kodumulda luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik Henrik Visnapuu(1890-1951), kes suri paguluses New Yorgis.¹

Foto: Siim Lõvi/ERR

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
¹kultuur.err.ee