3. MAI

1481 – Suri Türgi sultan 1444-1446 ja 1451-1481 Mehmed II Suur (*30.03.1432 Adrianoopol).

1494 – Christoph Kolumbus nägi esmakordselt Jamaicat.

1500 – Pedró Àlvares Cabral maabus Brasiilias.

1775 – Briti kellassepp ja leiutaja Alexander Cumming esitas patenditaotluse vesiklosetile.

1791 – Stanisław II August Poinatowski kirjutas kuningana alla Poola põhiseadusele.

1802 – Tartu Ülikooli taasavamisaktus.

1910 – Ajalehes „Virulane“ ilmus teada olevalt eesti esimene jalgpallireportaaž,

1918 – Suurbritannia valitsus teatas de facto tunnustuse andmisest Eesti Maapäevale.

1922 – Eesti Kaitepolitsei tabas enamlaste liidri Viktor Kingissepa (*12./ukj.24.03.1888 Kaarma-Suure v. Kaarmaa kk., Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik), kes samal päeval sõjavälikohtu poolt surma mõisteti ja Tallinnas maha lasti.

1927 – Kolga mõis jagati maasaajate vahel.

1934 – Tallinna saabus Poola delegatsioon eesotsas Walery Sławekiga.

1942 – Hjalmar Mäe peab Narvas kõne, milles teatab, et tulevane Eesti piir ulatub Ilmjärveni (Ilmeni järveni) ja Eesti pealinnaks saab Narva.

1942 – Suurmeister Paul Keres annab Tartus malesimultaani.

1942 – Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris hukatakse laskesportlane ja Kaitseliidu aktivist August Liivik (*26.01.1903 Särevere v.).

1945 – Briti väed sisenesid „avatud linnaks“ kuulutatud Hamburgi.

1946 – Tōkyōs alustab tööd Kaug-Ida rahvusvaheline sõjatribunal, kes mõistab kohut Jaapani peamiste sõjakurjategijate üle.

1946 – EELK Konsistoorium otsustab asutada Tallinnas Usuteaduste Instituudi. Organiseerimistoimkonna esimeheks valitakse piiskopi kohusetäitja August Pähn. Eestis katkes teoloogilise hariduse andmine 1940.a. augustis, kui Tartus suleti ülikooli usuteaduskond.

August Pähn

1947 – Jaapanis jõustub uus põhiseadus. Selle kuulutab välja keiser Hirohito.

1951 – NATO otsuse kohaselt asuvad USA üksused Islandis olevatesse baasidesse.

1951 – Avati Londoni Royal Festival Hall.

1952 – ENSV ÜN Presiidium annab seadluse Tallinna, Tartu ja Pärnu oblasti moodustamise kohta. Moodustatakse oblastite partei- ja täitevkomiteed ning korraldatakse oblastinõukogude valimised.

1955 – Stockholmi lähistel sureb metsateadlane Andres Mathiesen (*1.12.1890 Sindi).

1956 – Tōkyōs toimusid esimesed judo maailmameistrivõistlused.

1960 – Jõustub Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) leping. Juulis alandatakse lepinguga liitunud riikide vahelisi tallitariife 20 % võrra.

1977 – Malmös peeti esimesed maailmameistrivõistlused sulgpallis.

1978 – DECi töötaja Gray Thuerk kasutas e-posti esmakordselt spämmimiseks.

1986 – Norras Bergemis peetud 31. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis 13-aastane Belgia laulja Sandra Kim lauluga „J´aime la vie“. Ta on kõigi aegade noorim selle lauluvõistluse võitja.

2006 – Ameerika Ühendriikide tervisjoiuorganisatsioonid ning karastusjookide tootjad Cadbury Schweppes, Coca-Cola Company ja PepsiCo jõudsid kokkuleppele, et koolides lõpetatakse suure kalorsusega gaseeritud karastusjookide müük.

2008 – Türkmenistani president Gurbanguly Berdimuhammedow andis korralduse oma eelkäija Saparmyrat Nyyazowi kullast kuju mahavõtmiseks Aşgabati kesklinnast ja üleviimiseks äärelinna.

Gurbanguly Berdimuhammedow

2009 – Venemaa piirivalve alustas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piiri valvamist.

2012 – Suri eesti näitleja Silvia Laidla (kuni 1935 Lazarus; *20.10.1927 Valga). Aastast 1974 ENSV teeneline kunstnik ja 2003 Valgetähe IV klassi teenetemärgi omanik.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

1. MAI

1707 – Act of Union´iga liideti Inglismaa kuningriik ja Šotimaa kuningriik Suurbritannia kuningriigiks.

1799 – Balti kubermangudes kaotati ametlikult surmanuhtlus. Venemaa teistes osades oli see kaotatud 1753.aastal.

1829 – Hiiumaal Suuremõisas asutati kalevivabrik.

1840 – Suurbritannias lasti välja esimene postmark, nn Black Penny.

1886 – Heinaturu mässud USA-s Chicagos.

1918 – Tartus avas äsjaasutatud kunstiühing Pallas esimese näituse.

1921 – Eestis kehtestati Ida-Euroopa aeg.

1932 – Eesti Spordileht hakkas ilmuma kaks korda nädalas – esmaspäeval ja neljapäeval.

1932 - Tartus avati L. Koidula mälestustahvel.

1932 – Oli Eesti Haridusliidu II näidenditevõistluse näidendite esitamise tähtpäev. Auhinnatud teosteks said H. Vuolijoe „Koidula“, A. Mälgu „Vaese mehe ututall“, E. Posti „Kui põhjakaru ärkab“ ja A. Bollmanni „Kolmas tee“. Neist osutus kõige menukamaks „Vaese mehe ututall“.

1937 – Tallinnas toimus 4. Eesti filatelistide päev.

1938 – Eestis nimetati senised Antsla, Elva, Jõgeva, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani alevid ümber samanimelisteks kolmanda astme linnadeks.

1941 – ENSV Riiklik Kunstimuuseum avab Tallinnas moodsa kunsti väljapaneku. Juunis avatakse vanema kunsti osakond.

1941 – Saksamaal elab 168 972 juuti.

1941 – Tallinnas toimub maipidustuste ajal kevadjooks. 3,6 km rajale stardib 170 jooksjat. Võidab vanameister Eduard Prööm.

Eduard Prööm

1942 – Eestis alustavad tegevust ringkonna- ja jaoskonnakohtud. Seni on tegutsenud 1941.a. Oktoobris asutatud kriminaalkohtud.

1942 – Tallinnas hakkab ilmuma üle-eestiline leht „Maa Sõna“.

1942 – Sakslased uputavad Briti ristleja „Edinburgh“, mille pardal on 431 kullakangi, N. Liidu tasu USA-le ja Suurbritanniale sõjatarnete eest.

1943 – Saksa relvajõududes teenib 12 849 eestlast.

1945 – Tallinna vanglas sureb 1921-22 EV kohtuminister ja 1942-44 EOV Kohtukoja esimees olnud Jaak Reichmann (*28.05.1874 Viljandimaa, Tarvastu v.).

1945 – Pärastlõunal hukkab SS-i vahtkond Berliinis kuklalaskudega Saksa haridus- ja propagandaministri Joseph Goebbelsi (*29.10.1897) ja tema abikaasa nende oma soovil. Eelnevalt olid nad lasknud mürgitada oma 6 last.

1945 – Hitleri punkrist põgenevad Hitlerjugend'i juht Arthur Axmann ja NSDAP kantseleiülem Martin Bormann (*17.06.1900). Viimane hukkub või tapab end põgenemise ajal. Et laipa ei leita, kahtlustatakse pärast sõda aastakümneid, et ta on jäänud ellu ja põgenenud Lõuna-Ameerikasse.

Martin Bormann

1948 – Kreekas käivad ägedad lahingud valitsusüksuste jakommunistidest partisanide vahel. Valitsus on saatnud 18 000 kommunistei koonduslaagrisse või ajanud maalt välja. Mai alguses teatatakse 213 kommunisti hukkamisest.

1948 – Eestis hakkab „Postimees“ ilmuma uue nime all, milleks on „Edasi“.

1949 – Ilmub TPI üliõpilaslehe „Tallinna Polütehnik“ 1. number.

1951 – Münchenis alustab tööd raadiojaam „Vaba Euroopa“, mis lähetab saateid Ida-Euroopa maadele. Raadiojaama juurde moodustatakse ka eesti toimetus eesotsas William Tomingasega, kuid selle tegevus peatatakse ning eestikeelsed saated hakkavad kõlama alles 1975.

William Tomingas

1951 – Eestis ilmub „Talurahvalehe“ viimane number.

1951 – Anton Raadik peab USA-s Boise's oma viimase, 51. profimatši, kus tal tuleb Garth Panterile kümnendas raundis alla vanduda.

1953 – Tallinnas sureb laulja Made Päts (*16.11.1896 Tartu).

1954 – ETKVL-i Rakvere Tööstuskombinaadi äsja avatud tootmishoones valmib esimene partii maakauplustele määratud külmkappe.

1955 – Tallinnas avatakse uus lennujaama hoone.

1955 – 20-aastane Ameerika poplaulja Elvis Presley alustab oma esimest turneed USA-s.

Elvis Presley 1.12.1955

1956 – Eesti Raadios algavad saated ultralühilainel, mis tagab parema helikvaliteedi.

1959 – Algavad Eesti maanoorte I spordimängud.

1959 – Egon Ranneti „Kadunud poeg“ saab Nõukogude Eesti preemia. Näidendit lavastatakse 150 N. Liidu ja 30 välisriigi teatris ning üritatakse lavale tuua isegi Hiinas.

1959 – 1.-25.mai toimub Plovidivis naiste malemaailmameistri tiitli pretendentide turniir. Eesti osaleb esimest korda. Salme Rootare saab 15 maletaja seas 4.koha.

Salme Rootare

1960 – Uuralis Sverdlovski linna lähistel lastakse alla USA luurelennuk U-2. Lendur Francis Gary Powers vangistatakse. Enne suletud linna piirkonda jõudmist oli Ameerika piloot pildistanud Bajkongõri kosmodraami ala.

 

Francis Gary Powers

1970 – Tartu ülikooli rektoriks sai Arnold Koop.

1979 – Gröönimaa sai Taani koosseisus autonoomse staatuse ja omavalitsuse.

1984 – Suri eesti kergejõustiklane Jüri Lossmann (*4.02.1891 Kabala mõis, Kõo v.).

2003 – Eestis asutati Tervise Arengu Instituut.

2004 – Eesti liitus Euroopa Liiduga. Liitusid ka Küpros, Leenud, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

Kasutatud kirjandus:

„Eesti kroonika 1932“ Elav Teadus nr.16, 1933

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004