19. JAANUAR

1419 – Saja-aastane sõda. Inglise kuningas Henry V alistas Prantsuse linna Roueni – sellega oli Henry V vallutanud kogu Normandia.

Henry V

1493 – Prantsusmaa ja Hispaania sõlmisid Barcelona leppe.

1649 – Algas kohtuprotsess Inglise kuninga Charles I üle.

Charles I

1795 – Prantsuse väed vallutasid Hollandi.

1806 – Suurbritannia okupeeris Hea Lootuse neeme.

1812 – Briti väed Wellingtoni juhtimisel vallutasid Rodrigo linna Hispaanias.

1859 – Prantsusmaa ja Sardiinia sõlmisid liitlasleppe.

1871 – Saint-Quentini lahing. Preisimaa võit prantslaste üle.

1918 – Petrogradis saatsid bolševikud laiali Venemaa Põhiseadusliku Assamblee.

1919 – Utrias maabunud meredessant vabastas Narva. Aktsiooni käigus saadi hulgaliselt trofeesid ja mitmeid vange.

1919 – Narvast lahkus Eestimaa Töörahva Kommuuni Nõukogu ning lõppes enamlaste võimutsemine Eestis.

1926 – Registreeriti Osaühisus Mootor, millest sai hiljem Eesti suurim autotranspordiettevõte.

1932 – EV Riigikogus leidis aset esimene väitlus kroonihoidjate ja kroonikukutajate vahel. Võitjaks osutusid kroonihoidjad, ent vaidlused kestsid veel poolteist aastat.

Valitsus lubas tarvitusele võtta kõik abinõud rahakursi hoidmiseks.

1932 – Ajalehes „Eesti Spordileht“ avaldati esmakordselt jäähoki võistlusmäärused.

1935 – Türi linnavalitsus astus ametisse.

1938 – Vene-Eesti piiril toimus intsident, kus kaks Nõukogude piirivalvurit sais surma.

1945 – Teine maailmasõda. Punaarmee vallutas Krakòwi.

1950 – Jõgeval suri eesti sordiaretaja Julius Aamisepp (*vkj 20.08.1883 Harjumaa, Kloostri v., Karilepa). Ta on aretanud 43 kartulisorti, 20 hernesorti, 14 õunasorti ning põldoa-, söödapeedi-, söödanaeri-, sibula, karusmarja-, musta sõstra, punase sõstra, pirni- ja ploomisorte.

1950 – EK(b)P KK büroo kinnitab EK(b)P KK sekretäriks Dmitri Kuzmini, kes on saabunud tagasi Moskvast ÜK(b)P KK oblastikomitee sekretäride kursustelt. Nikolai Karotamm büroo koosolekul ei viibi.

1953 – Jossif Stalin esitatakse Tallinna valimisringkonnas nr. 1 Tallinna Oblasti TSN-i saadiku kandidaadiks.

1956 – Sudaan ühines üheksanda liikmena Araabia Liigaga.

1960 – USA ja Jaapan kirjutasid alla vastastikuse julgeoleku leppele.

1966 – India uueks peaministriks sai Indira Gandhi, kes lubas jätkata mitteühinemispoliitikat.

Indira Gandhi 1966

1989 – N. Liit andis teada, et viib ühepoolselt Euroopast välja mõned lühimaatuumaraketid.

1990 – Vahistati Washingtoni linnapea Marion Barry, kes oli omanud kokaiini.

1992 – Iisraeli peaministri Yitzhak Shamiri koalitsioonivalitsus kaotas enamuse parlamendis.

Yitzhak Shamir

1993 – Somaaliast pöördusid kodumaale tagasi esimesed Ameerika Ühendriikide lahinguüksused.

1994 – Eestis sõlmiti leping ERA-panga sihtkapitali asutamiseks Tartu Kultuurikapitalis.

1995 – EV Riigikogus kiideti heaks uus kodakondsusseadus, mis teggi lprrektuure kodakondsuse saamise tingimuste osas ning paiksustsensuse nõue suurenes kolmelt aastalt kuuele.

1995 – Eesti valitsus otsustas mitte anda asüüli lennukikaaperdajale Vladimir Boškole, kes 24.novembril oli kaaperdanud Sõktõvkarist Peterburi reisinud lennuki TU-134, mis hiljem maandati Tallinna lennuväljal.

1995 – Tšetšeenia iseseisvuslased hülgasid Groznõi presidendipalee, kuna hoone oli hävinenud venelaste mürsu- ja raketitules.

1997 – Alžiiri kesklinnas ühe kohviku ees plahvatas võimas autopomm, plahvatuse tagajärjel hukkus vähemalt 20 ja haavat sai 60 inimest.

1998 – Eesti Energia peadirektoriks valiti Gunnar Okk.

1998 – Peruu ja Ecuador kooskõlastasid rahuläbirääkimiste ajakava. Läbirääkimiste eesmärgiks oli lõpetada 1995.aasta piirisõda.

1999 – Haapsalus põles sanatoorne internaatkool. Põlengus keegi viga ei saanud.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004