359 – Konstantinoopolis asus ametisse esimene linnaperfekt.
1282 – Langes viimane Wales´i omamaine valitseja Llywelyn ap
Gruffydd.
1739 – Liivimaa maanõunik Otto Fabian Rosen allkirjastab
mahuka seletuskirja (Roseni deklaratsioon) Liivimaa talupoegade õiguste kohta.
1792 – Konvendi ees algas Louis XVI protsess.
1816 – Holland sai Suurbritannialt tagasi Jaava.
1845 – Moodustati Sonderbund. Seitse konservatiivset
katoliiklikku Šveitsi kantonit liitusid seismaks vastu vabameelsematele
protestantlikutele kantonitele.
1872 – Suri Hawai kuningas Kamehameha V (*11.12.1830 Honolulu,
Oahu).
1897 – Jaan Tõnisson valiti Taru Eesti Põllumeeste Seltsi
esimeheks.
1901 – Guglielmo Marconi pidas esimese raadioseandi üle
Atlandi ookeani.
1917 – Esimene maailmasõda: Briti väed vallutasid Türgilt
Jeruusalemma.
1936 – Jõustus Edward VIII loobumine Briti kunngakroonist.
1937 – Liivimaa rüütelkonna vanapiigade varjupaik (Adeliges Fräulein-Stift) kolis Viljandist
Vinni mõisa.
1937 – N. Liidus suri jurist, bolševik, revolutsionäär,
publitsist ja kirjanik Jaan Anvelt (*18.04.1884 Viljandimaa, Võisiku v., Oorgu).
Kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees.
1937 – Itaalia lahkus Rahvasteliidust.
1938 – Helmuyh Weiss valiti EV saksa kultuuromavalitsuse
esimeheks.
1939 – EV President Konstantin Päts määras Aleksander
Tõnissoni Tallinna ülemlinnapeaks ja EV Valitsus Robert Sinika Tartu linapeaks,
Johannes Võsu valiti tagasi Jõgeva linnavanemaks.
1940 – Tallinnas Lembitu t 18-4 vangistatakse Punaarmee 22.
Eesti territoriaalkorpuse eskadrilli ülem alampolkovnik Hans Kitvel.
1941 – Saksamaa ja Itaalia kuulutavas USA-le sõja.
1942 – Punaarmee alustab Velikije Lukist u 200 km kaugusel
idas asuvast Rževist lääne pool rünnakut, mis aga peatselt takerdub.
1944 – Tallinnas Pagari tänaval kukub ülekuulamise ajal
aknast välja ja sureb Eesti sotsialistide juhte, Riigikogu kõigi koosseisude ja
I Riigivolikogu liige ning Otto Tiefi valitsuse riigikontrolör Oskar Gustavsin
(*14.02.1889, Saaremaa, Kogula v.).
1946 – ÜRO peatab Hispaania liikmeksoleku ja kutsub oma
liikmesriike katkestama Hispaaniaga diplomaatilised suhted.
1946 – Asutati UNICEF.
1952 – August Englas tuleb Bakuus vabamaadluse
poolraskekaalus N. Liidu meistriks.
1956 – Tallinnas avatakse Tondi ja Kadrioru vaheline, 3.
trammiliin.
1957 – Saksa DV-s kuulutatakse riigist põgenemine kuriteoks.
1960 – Tartus suri botaanik August Vaga (*15.03.1893
Kehra).
1968 – Tallinnas suri eesti maalikunstnik Richard Sagrits
(*19.12.1910 Karepa).
1989 – Suri eesti põlevkivikeemik Agu Aarna (1937. aastani
August Treier; *11.10.1915 Tallinn).
1994 – Vene väed tungisid Tšetšeeniasse, et kukutada võimult
Džohhar Dudajevi valitsus. Algas I Tšetšeenia sõda.
1999 – Tallinnas Mustpeade Majas toimus Eesti Vabade ja
Tunnustatud Vabamüürlaste Suurlooži erakorraline istung. Arno Köörna astus Eesti
Suurlooži suurmeistri kohalt tagasi, tema asemele sai uueks suurmeistriks Raido
Rüütel.
Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika.
II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar