23. SEPTEMBER

1122 – Sõlmiti Wormsi konkordaat, lepe mis tasandas investituurtüli.

1529 – Türklased asusid Viini piirama.

1700 – Põhjasõda. Esimesed venelaste väesalgad olid jõudnud Narva alla. Mõned Vene väeüksused Ivan Trubetskoi juhtimisel ületasid Kreenholmi juures Narva jõe ning lõid Eesti-poolsel kaldal tugeva platsdarmi. Narva komandandi Henning Rudolph Horni käsul põletati maha nii Narva kui Jaanilinna eeslinnad. Narva piiramiseks toimetasid venelased kohale üle 140 suurtüki ja 25 müüserit.

1773 – James Cook märkas esimest saart Cooki saarestikus (Manuae kaksiksaar).

1814 – Algas Viini kongress.

1846 – Johann Gottfried Galle avastas Neptuuni.

1862 – Otto von Bismarck sai Preisimaa peaministriks.

1905 – Rootsi ja Norra sõlmisid Karlstadi lepingu, millega nende personaalunioon lõppes.

1932 – Hejazi ja Nejdi kuningriik said uueks ühiseks nimeks Saudi Araabia.

1939 – Suri Sigmund Freud, Austria psühhiaater, neuroloog ja mõtleja (*6.05.1856 Freiberg).

1939 – Algas 1. oktoobrini kestnud  kodanliku õhukaitse propagandanädal Eestis.

1940 – Tallinnas võetakse maha reaalkooli juures asuv Vabadussõjas langenud õpetajate ja kooliõpilaste mälestussammas. Seda koguneb jälgima suur rahvahulk. Võimus arreteerivad kohapeal rahulolematust ja rahvuslikku meelsust väljendanud kodanikke.

1940 – ENSV RKN võtab vastu otsuse natsionaliseerida suuremad kaubandusettevõtted.

1941 – Erikomando 1a ülem SS-Sturmbannführer dr. Martin Sandberger määratakse Saksa Julgeolekupolitsei ja SD ülemaks Eestis.

1942 – Norilski vangilaagris lastakse maha EV viimane suurtükiväeinspektor kindralmajor Hugo Kauler (*2.10.1893 Väinjärve v.).

1944 – Keila lähistel Kumna teeristil üritab Eesti sõjameeste võitlusgrupp osutada Punaarmeele vastupanu. See on üks viimaseid Eesti mandrialal eestlaste ja Punaarmee vahel toimunud lahinguid.

1944 – Tallinnas taasalustab tööd esimene tööstusettevõte, 300 töölisega „Ilmarine“.

1944 – Punaarmee vallutab Pärnu, Keila, Sindi, Viljandi ja Suure-Jaani.

1944 – Tallinna-Nõmme liinil taastatakse rongiliiklus. Mõni päev hiljem hakkavad rongid sõitma Keilasse ja Haapsallu.

1945 - Tööd jätkab Tallinna Merekool.

1949 – N. Liidu esimene tuumapommi katsetus Kasahstanis.

1950 – Julgeolekumajor Dedlev satub Läänemaal peale metsavend Kalju Hanniottile, kes ta puhkenud tulevahetuses tapab.

1953 – New Yorgis „Theresa“ hotelli saalis antakse neegrist bassilauljale Paul Robesonile üle Stalini preemia „Rahu kindlustamise eest rahvaste vahel“.

1973 – Suri Tšiili luuletaja Pablo Neruda (*12.07.1904).

1982 – Eesti NSV-sse jõudsid kahepäevasele visiidile India peaminister Indira Gandhi ja tema poeg Rajiv Gandhi.

1991 – Siim Kallas sai Eesti Panga presidendiks.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

„Eesti ajalugu IV“ Tartu, 2003

22. SEPTEMBER

1236 – Toimus Saule lahing, milles žemaidid lõid Möögavendade ordut, ordumeister Volquin ja suur osa orduvendi langes.

1499 – Kuulutati välja Šveitsi iseseisvus.

1784 – Venemaa rajas koloonia Kodiaki saarele Alaskas.

1792 – Prantsusmaa kuulutati vabariigiks.

1822 – Jean-Francois Champollion dešifreeris egiptuse hieroglüüfid.

1862 – USA president Abraham Lincoln kuulutas kõik Ameerika Riikide Konföderatsiooni orjad vabaks alates 1.jaanuarist 1863 – USA orje see ei puudutanud.

1908 – Bulgaaria kuulutati iseseisvaks kuningriigiks.

1921 – Eesti, Läti ja Leedu võeti vastu Rahvasteliitu.

1935 – Tallinna linnapea Jaan Soots avas Liiva kalmistu.

1936 – Eesti valitsus tagandas Kiviõli kaevurite streigi tõttu Töölisühingute Keskliidu valitud juhatuse ja määras ametisse uued juhid. Ametiühinguliikumine muutus valitsuse poolt suunatavaks.

1941 – Moodustatakse Eesti Politsei ja Omakaitse Valitsus.

1944 – Sakslase õhivad Tallinna sadamas sõjalisi objekte ning süütavad Kopli poolsaarel ja Sõjasadamas õlilaod. Kella 10 paiku siseneb Punaarmee Tallinna, mille Saksa armee on maha jätnud.

1944 – Punaarmee vallutab Paide, Türi ja Rapla.

1944 – Nõukogude armee pommitab Pärnut. Hävib „Endla“ teatrimaja. Järgmisel päeval jätavad sakslased Pärnu maha.

1944 – Leedu NSV ja Poola Rahvusliku Vabastamise Komitee sõlmivad lepingu, mille alusel kõik poola rahvusest Leedu NSV kodanikud võivad repatreeruda Poolasse. 1945-46 lahkub Leedust ligi 200 000 poolakat. sh. Vilniusest 100 000.

1944 – Punaarmee uputas Läti ranniku lähedal põgenikelaeva „Moero“. 3300-3500-st inimesest pääses umbed 650.

1945 – Haapsalus sureb kirjanik ja sportlane (keskmaajooksja) Aleksander Antson (*31.08.1899 pihtla v.). Ta on ka Berliini olümpia raamatu autor.

1947 – Tallinnas Tõnismäel avatakse fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 3. aastapäeva tähistamiseks monument (kujur Enn Roos, arhitekt Arnold Alas).

1952 – Helsingis sureb Kaarlo Juho Stahlberg (*28.01.1865). kes oli olnud aastatel 1919-25 Soome president.

1953 – Bogotàs esineb Artur Rubinstein, teda saadab kohalik sümfooniaorkester, mida juhaatab Olav Roots. Kavas on Chopin ja Tšaikovski.

Artur Rubinstein

1980 – Tallinnas puhkesid koolinoorte rahutused. Ligikaudu 500 õpilast läks rongkäigus Dünamo staadionilt Kadriorus kesklinna, kus nad laiali aeti.

1989 – Ilmus ajalehe „Eesti Ekspress“ esimene number.

1990 – Loodi Eesti Vabariiklaste Koonderakond.

1995 – Suri eesti kergejõustiklane, käija Bruno Junk (*27.09.1919). Olümpiamängude pronks käimises 1952 Helsingis ja 1956 Melbourne´is.

1996 – Austraalias sooritas vähihaige Bob Dent maailma esimese legaalse enesetapu, kasutades esimesena vabatahtliku eutanaasia seadust.

2003 – Edgar Savisaart tabas infarkt.

2015 - Kaitsepolitseiammet pidas kinni Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare, kellele esitati ametlik kahtlustus korduvas altkäemaksu võtmises. Sama süüasjaga seoses esitati kahtlustus altkäemaksule kaasa aitamises ka Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, altkäemaksu andmises ettevõtjale Aivar Tuulbergile, Vello Kunmanile, Hillar Tederile ja Alexander Kofkinile. Täpsustamata kahtlustus esitati ka endisele poliitikule Villu Reiljanile.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004