Tähelepanekud ja kogemused elust

pühapäev, 3. september 2017

3. SEPTEMBER

301 – Rajati San Marino vabariik.

863 – Võiduga Lalakaoni lahingus araablaste üle peatas Bütsants nende edasitungi Väike-Aasias.

1189 – Richard Lõvisüda krooniti Westminster Abbey`s Inglismaa kuningaks Richard I-ks.

1650 – Oliver Ceomwelli väed võitsid Dunbari lahingus rojaliste.

1651 – Oliver Cromwelli väed võitsid otsustavas Worcester lahingus rojaliste.

1658 – Londonis suri Inglismaa riigimees ja sõjaväelane, Šotimaa ja Iirimaa lordprotektor aastast 1653 Oliver Cromwell (*25.04.1599 Huntingdon, Inglismaa).
Pildiotsingu Oliver Cromwell tulemus

1699 – Sõlmis Liivimaa aadli pagulasliider Johann Rinhold von Patkul, ilma selleks volitusi omamata, Liivimaa rüütelkonna nimel Poola kuningas August II-ga alistumislepingu. Liivimaast pidi saama liitlaste edu korral Kuramaa-sarnane Poolast vasallsõltuvuses olev laialdase omavalitsuse ja usuvabadusega hertsogiriik. Kokkuleppe kohaselt pidi aadli omavalitsusele allutatama ka Riia linn.
Johann Rinhold von Patkul

1759 – Portugal pagendas jesuiidid.

1783 – Pariisis ja Versailles´is kirjutati alla kolm rahulepingut, millega lõpetati muu hulgas Ameerika iseseisvussõda.

1803 – Suri Tahiti ühendaja ja esimene kuningas Pomare I (*c. 1753). Tuntud ka kui Tu või Tinah või outu.
Pildiotsingu Pomare I tulemus

1870 – Prantsuse-Preisi sõda – algas Metzi piiramine.

1883 – Prantsusmaal, Bougival suri vene kirjanik Ivan Sergejevitš Turgenev (*9.11.1818 Orjol).
Pildiotsingu Ivan Sergejevitš Turgenev tulemus

1900 – Suurbritannia annekteeris buuride vabariigi Transvaali.

1906 – Tallinnas avati taas (oli aastast 1893 suletud) Tallinna Toomkool.

1917 – Saksa Keisririigi sõjavägi vallutas Esimese maailmasõja käigus Riia.

1919 – Irboskal suri Eesti ametiühingutegelane Mihkel Koolmeister (*1.11.1893 Hiiumaa).

1930 – Pikamaaujuja Aleksander Laas ujus saatjate abita Sõrve säärest Kuramaa poolsaare rannale (36-40 km).

1933 – Avati Petseri vaimulik seminar.

1937 – Eesti Riigi Teatajas avaldati Uus põhiseadus ning algas 120-päevaline üleminekuperiood.

1939 – Teine maailmasõda: Prantsusmaa kuulutas Saksamaale sõja. 

1939 – Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja.

1941 – Eestisse põrandaalust kommunistlikku vastupanuliikumist juhtima jäetud EK(b)P KK I sekretär Karl Säre langeb Saksa politsei kätte. Ta annab välja kommunistlike agentide põrandaaluse võrgu.


1943 – Teine maailmasõda: Mussolini kukutakse võimult. Itaalia kapituleerub.
Benito Mussolini

1944 – Saksa lennukid pommitavad Tartut.

1944 – Liitlasväed vabastavad Brüsseli.

1945 – Euroopa meister Aleksander Kreek tõukab Rootsis Borasis kuuli 14.88, mis on Euroopas hooaja parimaid tulemusi.
Pildiotsingu Aleksander Kreek tulemus

1947 – Novosibirski lähedal Krivoštšokovo vangilaagris sureb Otto Tiefi valitsuse teedeminister Juhan Pikkov (*5.11.1883 Tallinn).

1948 – Suri Tšehhoslovakkia iseseisvusvõitluse juht ja president 1935-1938 ning 1945-1948 Edvard Beneš (*28.05.1884 Kožlany).
Pildiotsingu Edvard Beneš tulemus

1949 – 3.-9. september Moskvas N. Liidu meistrivõistlustel kergejõustikus saavad eestlased kolm kuldmedalit: Erich Veetõusme 1500 m-s (3.54,8), Heino Lipp kuulitõukes (15.97) ja Harry Vallmann odaviskes (67.38).

1953 – 3.-7.september. Moskvas on NLKP KK pleenum, kus I sekretäriks valitakse Nikita Hruštšov.

1953 – Jõustus 4.novembril 1950 Roomas sõlmitud Euroopa inimõiguste konventsioon.

1954 – Saksamaal, Friedrichsrodes suri Eesti kolonel ja topohüdrograaf, Eesti hüdrograafiateenistuse üks loojaid ja aastail 1919-1934 selle juht Jakob Prei (*14.03.1873 Järve v., Virumaa).

1957 – Moskvas lõpevad N. Liidu meistrivõistlused kergejõustikus – eestlastst saab Charles Vallmann pronksmedali odaviskes (72.03).
Charles Vallmann

1960 – TRÜ korvpallinaiskond lõpetab Riias N. Liidu meistrivõistlused 2. kohaga.

1967 – Rootsi läks üle parempoolsele liiklisele.

1971 – Katar iseseisvus Suurbritanniast.

1990 – Tartu 1. Keskkool nimetati taas ümber Hugo Treffneri Gümnaasiumiks.

1990 – Avati Paikuse Politseikool.

1991 – EV Ülemnõukogu tegi otsuse Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamiseks.

2005 – Eesti jalgpallikoondis võitis A. Le Coq Arenal 65-aastase vaheaja järel Läti koondise 2:1.









Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
Eesti ajalugu IV“ Tartu, 2003

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar