Tähelepanekud ja kogemused elust

esmaspäev, 7. mai 2018

7. MAI

1366 – Liivi ordu ja Riia peapiiskop sõlmisid Danzigis kokkuleppe, mille järgi ordu loovutas Riia linna peapiiskopile. Viimane loobus nõudmast ordult vaimulikku kuulekust ja läänivannet. Paavst Urbanus V seda lepingut ei kinnitanud.
Urbanus V

1523 – Suri Saksa riigirüütlite ülestõusu juht Franz von Sickingen.

1535 – Tallinnna raekohtu otsusel hukati Harju väravas pea mõõgaaga maharaiumise teel Riisipere mõisnik Johann von Uexküll, süüdistatuna oma talupoja Suurepere Madise piinamises ja puuhaluga surnuks peksmises.

1681 – Liivimaa maapäev lükkas tagasi eelmisel, 1680.aastal Rootsi kuninga Karl XI läbi surutud mõisate reduktsiooni seaduse. Ühtlasi lükkas maapäev tagasi ka Karl XI ettepaneku vabastada rüütlimõisate talupojad pärisorjusest.
Karl XI

1703 – Inglise väed eesotsas Marlborough´ hertsogiga okupeeriisid Kölni peapiiskopkonna ja seejärel Bonni, sellal kui prints Eugène lõi lahinguid Reinimaal ja Lõuna-Saksamaal.
Prints Eugène

1777 – USA ristleja Surprise hõivas La Manche´i väinas Briti laeva Prince of Orange.

1794 – Prantsusmaal kehtestati ametlikult Ülima Olendi kultus.

1812 – Suri itaalia helilooja Antonio Salieri (*18.08.1750 Legnago).
Pildiotsingu Antonio Salieri tulemus

1821 – Suurbritannia Aafrika kompanii saadeti suurte kullude tõttu laiali ning Sierra Leone, Gambia ja Kullarannik läksid Suurbritannia valitsuse alla – moodustati Balti Lääne-Aafrika.

1845 – Venemaa keiser Nikolai I kinnitas instruktsiooni, mille kohaselt iga õigeusu kiriku juurde tuli luua kihelkonnakool.
Pildiotsingu Nikolai I tulemus
Nikolai I

1848 – Preisimaa väed surusid maha Varssavi ülestõusu ja mässajad andsid alla.

1915 – Saksa allveelaev U-20 uputas Iirimaa ranniku lähedal Suurbritannia liinilaeva Lusitania. Hukkus 1198 inimest.
Pildiotsingu 1915 – Saksa allveelaev U-20 tulemus

1920 – Eesti Asutav Kogu võttis vastu avalike algkoolide seaduse. Senised erinevat tüüpi algkoolid asendati ühtse avaliku algkooliga. Õpetus muudeti emakeelseks ja maksuvabaks, kehtestati 6-klassiline koolikohustus ning deklareeriti ühtluskooli põhimõtet.

1923 – Eestis lõppesid 5.mail alanud Riigikogu teise koosseisu valimised. Osalus oli 67,8% valimisõiguslikest kodanikest. Enim hääli said Põllumeeste Kogud (21,6 %, 23 kohta), Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (14,0 %, 15 kohta), Eesti Tööerakond (11,2 %, 12 kohta), Töörahva Ühine Väerind (kommunistid) (9,5 %, 10 kohta).

1923 – Tallinna eeluurimisvanglast põgenes kuus naiskommunisti, kes tabati alles kuu aja pärast katsel pääseda mootorpaadiga Nõukogude Liitu.

1928 – Asutati Pärnumaa Spordiliit.

1936 – Tallinnas algas Balti riikide välisministrite IV konverents.

1937 – Kindral Johan Laidoner asus koos saatjatega teele George VI kroonimisele.

1938 – Vastavalt 5.mail vastu võetud amnestiaseadusele vabastati Eestis kõik poliitvangid ning lisaks veel mitusada seaduse vastu eksinud karistusalust.

1943 – Liitlasväed vallutasid Tunise ja Biserta ning sakslased taganesid Cap Boni poolsaarele.

1944 – 2000 liitlaste lennukit pommitavad Berliini, 1000 lennukit Bukaresti.

1944 – Vilnjuse kunstimuuseumis avatakse Eduard Viiralti teoste näitus.

1945 – Saksamaad haldavad USA okupatsioonivõimud kinnitavad Konrad Adenaueri Kölni ülemlinnapeaks.
Pildiotsingu Konrad Adenauer tulemus
Konrad Adenauer

1946 – Kooliõpilaste põrandaalune Eesti Iseseisvuse Liit laseb Tallinna Tõnismäel õhku punasõduritele püstitatud puust monumendi.

1948 – Haagis algab Euroopa kongress. Osaleb 750 delegaati 30 riigist. Üleskutse Euroopa Parlamendi loomiseks.

1951 – Eesti massispordiühingust „Jõud“ saab spordiühing „Kolhoosnik“.

1954 – Prantslased loovutasid Dien Bien Phu Põhja-Vietnamile.

1955 – Moskva ülikooli asutamisest möödub 200 aastat. Kohale on saabunud vanimate ülikoolide delegatsioonid. Lenini mägedes toimub miiting. Järgmisel päeval on üliõpilasspordivõistlus ja rahvapidu.

1956 – Rootsi saabub N. Liidu parlamendidelegatsioon, mille koosseisus on ka Eesti NSV parteijuht Johannes Käbin. 12.mail korraldab Eesti Komitee Stockholmis protestikoosoleku ja 16.mailkoos lätlastega protestidemonstratsiooni.
Johannes Käbin

1958 – Vändras sureb helilooja, organist ja koorijuht Mihkel Lüdig (*09.05.1880 Reiu v.).

1960 – Uueks male maailmameistriks tõuseb Mihhail Tal, kes alistab Mihhail Botvinniku 12,5:8,5.
Mihhail Tal 1962

1960 – NSVL ÜN-i Presiidiumi esimehe kohalt vabastatakse 79-aastane marssal Kliment Vorošilov. Selle ametikoha saab Leonid Brežnev.
Pildiotsingu Kliment Vorošilov tulemus
Kliment Vorošilov

1970 - Somaalia natsionaliseeris kõik oma välismaised naftakompaniid ja pangad.

1971 – USA loobus dollari kasutamise kontrollist USA-Hiina äritoimingutes.

1976 – Leonid Brežnev sai marssali sõjaväelase auastme.
Seotud kujutis
Leonid Brežnev 1975

1988 – Šiiidid pidasid ägedaid tänavalahinguid, et võtta enda kontrolli alla Beiruti lõunaosa agulid.

1989 – Asutati Eesti Maaliit (EML, esimees Arvo Sirendi).
Arvo Sirendi

1990 – Kaks Norra suusatajat jõudsid esimestena ilma koerte, sõidukite ja välise abita põhjapoolusele.

1992 – Eesti, Läti ja Leedu välisministrid kirjutasid alla Strasbourg´is Euroopa kultuurikonventsioonile.

1992 – Kosmosesüstik Endeavour startis oma esimesele missioonile STS-49.

1994 – Lõuna-Aafrikas tuli võimule mustade ja valgete ühine valitsus – Johannesburgis andsid seaduseandjad ametivande.

2009 – Prahas tehti idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldus.

2013 – ESTCube-1 töötab orbiidil.

2018 – Torontos suri eesti helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog Roman Toi (*18.05.1916 Kõo vald, Eesti).
Pildiotsingu roman toi tulemus
2014.a Viljandis Foto Marko Saarm






Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar