29. JUULI

1014 – Bütsantsi keiser Basileios II lõi Kleidioni lahingus hävitavalt bulgaarlasi.

1030 – Stiklestadi lahingus võitles ja langes Norra kuningas Olav II Haraldsoson (tuntud ka Olab Paks jaPüha Olav *995).

1644 – Suri Rooma paavst Urbanus VIII (Maffeo Barberini *aprill 1568).

1696 – Venelased vallutasid türklastelt Azovi.

1836 – Pariisis pühitseti sisse Võidukaar e. triumfikaar.

Tänapäev

1855 – Krimmi sõda. Riia meremiilits, kus oli seekord ca 300 eestlast, osales edukas tõrjeoperatsioonis Inglise laevade vastu Väina jõe suudmes.

1856 – Suri saksa helilooja ja muusikakriitik Robert Schumann (*08.06.1810 Zwickaus).

1890 – Suri hollandi potimpressionist Vincent van Gogh (*30.03.1853 Zundert´is).

1896 – Asutati Pärnu Vana-aja Uurimise Selts ja kohamuuseum.

1900 – Monzas mõrvati Itaalia kuningas Umberto I (*1878).

1917 – Tartus algas 30. juulini kestnud esseeride partei eesti osakondade konverents.

1921 – Adolf Hitler tõusis saksa natsionaalsotsialistide juhiks.

Hitler aastal 1921.

1926 – Tartus lõppes 18.juulil alanud ligi 200 väliskülalise osalusel peetud 7. Põhjamaade Valgelindi kongress, 12. Põhjamaade Karskuskongress ja 18. Ülemaailmne Karskuskongress.

1930 – Eestisse naases neli aastat N. Liidus vangis olnud August Parve.

1932 - EV Riigikogu ratifitseeris mittekallaletuni lepingu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel.

1934 – EV välisminister Julius Seljamaa külastas Moskvas NSVL Kesktäitevkomitee esimeest Mihhail Kalininit.

Julius Seljamaa

1935 – Narvas avati Eesti esimene mošee.

1940 – Tallinna Balti jaamast väljub erirong, millega ENSV delegatsioon sõidab Moskvasse NSVL ÜN-i istungjärgule vormistama ENSV „astumist“ . Liitu. Rong on ehitud lillede, punalippude ja Stalini pildiga.

1940 – Eesti presidendi dekreediga (kannab J. Varese allkirja) muudetakse Kaitseliidu likvideerimise seadlust. Kaitseliidu ja tema allorganisatsioonide kinnis- ja vallasvara ning raha, samuti lepingulised õigused ja kohustused lähevad Eestimaa Kommunistlikule Parteile.

1940 – Eestis tehakse teatavaks sisekaitseülema Harald Habermani otsus ajaviitekirjanduse konfiskeerimise ja hävitamise kohta. Otsuses loetletakse ligi 30 teost, s.h. E. R. Burroughsi Tarzani-lood, A. Dumas´ „Krahv Monte-Cristo“.

Harald Haberman

1941 – Tartus Raekoja platsil on metsavendade võiduparaad.

1941 – Prantsusmaa ja Jaapan sõlmisid Indohiina ühisprotektoraadi kokkuleppe.

1946 – Algab kuni 15. okroobrini kestnud rahukonverents Pariisis. Balti pagulasorganisatsioonid korraldavad nii konverentsi eel kui ka selle ajal protestiaktsioone, kuulutades, et Balti liiduvabariikide välisministritel ei ole õigust esindada Balti riike ja rahvaid.

1948 – Londonis avati 14. augustini toimunud XIV olümpiamängud – esimesed pärast 1936.a. Berliini olümpiamänge.

London 1948

1953 – USA Kongress võtab vastu uue immigratsiooniseaduse. Balti põgenikeks hakatakse lugema isikuid, kes on jõudnud USA-ssa pärast 1. augustit 1944 (varem pärast 8. maid 1945). 

1968 – Paavst Paulus VI keelustas oma entsüklikaga „Humanae Vitae“ kõik kunstlikud rasestumisvastased vahendid.

Paulus VI 1963.a.

1973 – Kreeka valijad otsustasid monarhiast loobumise kasuks.

1980 – NLKP Keskkomitee otsus Tartu Ülikooli 350. aastapäeva tähistamise lubamisest 1982. aastal. Selle otsuse saamiseks tuli Moskva võimumeestele esitada kinnitatud ärakiti Rootsi Riigiarhiivis talletatavast ülikooli asutamise ürikust.

1982 – Princeton´is suri vene päritolu USA leiutaja Vladimir Zworykin (*29.07.1888 Murom). Teda nimetatakse sageli televisiooni leiutajaks.

1991 – Algas USA presidendi George Buchi esimene ametlik visiit N. Liidus.

1992 – Loodi ETV Reklaam. RTV kaotas monopoolse õiguse ETV eetriaja kommertsmüügiks.

1993 – Eesti talupidajad blokeerisid sissepääsu Tallinna Piimakombinaati protestiks neile sobimatu põllumajanduspoliitika vastu.

1994 – EL alustas Eestiga eelläbirääkimisi assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks.

1994 – Saksamaa tegi Euroopa Liidu nimel avalduse, millest tervitati president Lennart Meri ja Venemaa presidendi Boriss Jeltsini vahel saavutatud kokkulepet Vene vägede väljaviimiseks Eestist.

1996- Hiina viis läbi tuumakatsetuse.

1997 – Eesti Maksuamet avaldas, et eelmisel aastal teenis Eestis üle miljoni krooni 48 maksumaksjat, neist kümne sissetulek ületas pärastsõjaaegse maksuameti ajaloos esmakordselt kahe miljoni krooni piiri.

1999 – Eestis tagaotsitavad metsavennad Voitkad võtsid päeaks vangi mehe ja naise, röövides ka nende auto.

2001 – Cieszynis suri Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane, Poola kommunistlik liides aastatel 1970-1980 Edward Gierek (*6.01.1913 Porabka (Sosnowiec)).

2005 – Viinistu kunstimuuseumist varastati Eduard Viiralti gravüür „Põrgu“. Nii varas kui teos saadi augustis kätte. Kunstiteos oli kannatada saanud, aga mitte pöördumatult.

Kasutatud kirjandus:

„Eesti kroonika 1932“ Elav Teadus nr.16, 1933

my.tele2.ee/kaidoko/

https://et.wikipedia.org/

„Easti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

28. JUULI

1586 – Sir Thomas Harriot tõi Kolumbiast Inglismaale esimesed kartulid.

1656 – Rootsi-Vene sõda (1656-1661). Vene väed jõudsid Tartu alla.

1741 – Suri itaalia helilooja Antonio Vivaldi (* 4. märtsil 1678 Veneetsias).

1750 – Suri saksa helilooja Johann Sebastian Bach (* 31. märtsil 1685 Eisenach´is).

1794 – Prantsusmaal hukati revolutsionäärid Maximilien de Robespierre (*06.05.1758) ja Antoine Saint-Just (*25.08.1767).

1821 – Peruu kuulutas end ametlikult Hispaaniast sõltumatuks.

1868 – USA ratifitseeris põhiseaduse 14. paranduse, millega mustanahalised said kodanikuõigused.

1882 – Narvas algas 16. septembrini toimunud ülelinnaline tööliste streik.

1884 – Tartu Peetri kirik õnnistati sisse.

1910 – Pirital toimusid mitmevõistlused, mille raames peeti esimene aerutamisvõistlus Eestis.

1913 – Poolas Breslaus lõppesid maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus eestlastest oli parim esikoha saanud Georg Baumann.

1914 – Austria-Ungari kuulutas Serbijale sõja. Sellega algas I maailmasõda.

1922 – Viimase suurriigina tunnustas Eestit de jure USA. USA tunnustas de jure ka Läti Vabariiki.

1928 – Hollandis Amsterdamis algasid 12. augustini toimunud IX olümpiamängud. Eestlastest võitsid kuldmedali Osvald Käpp ja Voldemar Väli maadluses, hõbemedali Arnold Luhaäär tõstmises ja pronksmedali Albert Kusnets maadluses.

Osvald Käpp

1937 - Rahvuskogu võttis vastu uue põhiseaduse. Rahvalt oli võetud uute seaduste algatamise õigus, piiratud varasemaid kodanikuõigusi, tõstetud valijate vanusetsensust 20-lt eluaastalt 22-le. Riigipeaks oli viieks aastaks valitav president, kes kinnitas ametisse ja vabastas valitsuse, võis saata laiali parlamendi ning omas piiratud dekreediõigust ja suspensiivse veto õigust. Seadusandlikku võimu teostas kahekojaline Riigikogu. Selle alamkoda - 80-liikmeline Riigivolikogu - valiti rahva poolt isikuvalimiste süsteemi alusel. Ülemkoja - Riiginõukogu - 40-st liikmest osa määrati presidendi poolt, osa valiti esinduskogude poolt ja osa kuulus parlamenti oma ametikohast tulenevalt. Täidesaatev võim oli pandud valitsusele eesotsas peaministriga.

1940 – Eesti Siseministri määrusega keelatakse välismaalastel ilma Siseministeeriumi Politseitalituse sellekohase loata Eestist lahkuda. Keeldu ei kohaldata välisriikide diplomaatiliste esinduste koosseisu kuuluvatele isikutele.

1941 - Tartus algas Eesti viimase peaministri Jüri Uluotsa eesistumisel kahepäevane poliitikute koosolek, mis koostas Berliini saadetava memorandumi teksti. Selles tänati Saksa valitsust Eesti vabastamise eest ning pakuti edaspidiseks omapoolset abi tingimusel, et taastatakse iseseisev Eesti Vabariik. Ametlikku vastust ei järgnenud, eraviisil hoiatati aga taoliste mõtete korduva esitamise eest.

Jüri Uluots

1942 – Josiff Stalin annab käskkirja nr. 227, mille alusel hakatakse formeerima trahvipataljone ja -roode.

1945 – USA pommilennuk põrkas vastu New Yorgi pilvelõhkuja Empire State Buildingi hoonet, hukkus 13 inimest.

1947 – Tallinna lahel toimub N. Liidu sõjalaevastiku päevale pühendatud paraad, mille raames tehakse ka näidisdessant rannale.

1951 – Tallinnas alustatakse Harju tänava väljaehitamist.

1954 – Rapla rajooni „Uue Elu“ kolhoosis alustab tööd Eesti esimene kolhoosi telefonikeskjaam. „Õhtulehe“ teatel on kolhoosi juhatusel nüüd telefoniside kõigi brigaadide, loomakasvatusfarmide ja majandi abiettevõtetega.

1958 – Lvivis toimuvail N. Liidu meistrivõistlustel laskespordis toovad Eestile kuldmedali Juta Udusaar ja Viktor Spongolts.

Juta Udusaar

1973 – Esimese eestlasena startis kosmoselennuks Jack Lousma (Jaak Laasmaa), kes koos kahe kaaslasega töötas 59 päeva jooksul USA kosmoselabori „Skylab“ pardal.

1976 – Hiinas hävitas 7,9-magnituudine maavärin Tangsani linna. Kaasaja ohvriterohkeimas loodusõnnetuses hukkus 242 000 ja vigastada sai 164 000 inimest.

1984 – Los Angeleses avati suveolümpiamängud.

1992 – Suri eesti näitleja ja lavastaja Sulev Nõmmik (kuni 14. septembrini Sulev Nabi, *11. jaanuaril 1931 Tallinn).

1993 – Jäägrikompanii lahkus relvi ära andmata Paldiskist.

1999 – Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis Prantsusmaa süüdi arvatava narkosmuugeldaja piinamises ülekuulamistel. Tego oli esmakordse juhusega, kus Euroopa riik on piinamises süüdi mõistetud.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004