25. MÄRTS

1 eKr – Neitsi Maarja sai Pühast Vaimust käima peale (tinglik kuupäev).

1409 – Avati Pisa kirikukogu.

1557 – Teise Novgorodi rahuga lõppes Vene-Rootsi sõda. Sõja tulemusena Venemaa ja Rootsi vahelised piirid ei muutunud.

1634 – Marylandi saabusid esimesed inglise asunikud.

1655 – Christiaan Huygens avastas Saturni suurima kuu Titani.

1802 – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõlmisid Amiens´i rahu.

1807 – Briti impeeriumis keelustati orjakaubandus.

1815 – Austria, Suurbritannia, Preiisimaa ja Venemaa ühinesid Napoleon I vastu.

1821 – Kreeka iseseisvus.

1833 – Haitil puhkes revolutsioon.

1843 – Londonis avati maailma esimene jõealune tunnel – Thames Tunnel.

1850 – Tartu Ülikool kaotas õiguse valida koolisiseselt rektor. Nüüdsest määras rektori Vene keisririigi haridusminister.

1854 – Krimmi sõda: Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Venemaale.

1868 – Eestimaal keelati teorendi nõudmine rendilepinguis sama aasta jüripäevast alates.

1907 – Ajalehes „Virulane“ avaldati sõnum, milles teatati maadleja Aleksander Abergi surmast võistlusel Krakovis Poolas. 4 päeva hiljem ajaleht vabandas valeinfo pärast.

1907 – Wiesbadenis suri baltisaksa kirurg, aseptika rajaja Ernst Gustav Benjamin von Bergmann (*16.12.1836 Riia). Ta õppis 1854-1859 Tartu Ülikoolis ja kaitses 1860 samas doktorikraadi. Oli 1963-1864 Tartus eradotsent, 1964-1871 dotsent, 1871-1878 professor, kirurgiakateedri juhataja ja I kirurgiakliiniku direktor. Lahkus Tartust 1878 Würzburgi Ülikooli.

1918 – Minskis kuulutati välja Valgevene Rahvavabariik.

1918 – Pariisis suri prantsuse helilooja Achille Claude Debussy (*22.08.1862).

1919 – Tallinnas Koplis Bekkeri laevatehases asunud laskemoonalaos toimus plahvatus. 3 inimest sai surma, 4 inimest sai raskelt vigastada.

1926 – Rio de Janeiros pidas Eesti raskekaallane Ervin Klausner oma esimese matši elukutselisena.

1936 – EV Valitsus määras Heinrich Soo Pärnu linnapeaks alates 26.märtsist.

1939 – EV välisministri kohustetäitja Leo Sepp nimetas Karl Asti Eesti aukonsuliks Sao Paulosse.

1941 – ENSV RKN annab määruse tööraamatute sisseseadmise kohta.

1944 – 25.-26.märts pommitab Nõukogude lennuvägi Tartut. Hukkub sadakond inimest ja purustatakse 80 hoonet.

1945 – USA lennuvägi pommitas Prahat. 235 inimest hukkus, 417 sai vigastada.

1945 – Werwolfi võitlejad lasksid maha USA okupatsioonivõimude poolt ametisse nimetatud Aacheni linnapea Franz Oppenhoffi.

Franz Oppenhoff

1946 – ENSV Rahvakomissaride Nõukogu nimetatakse ENSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumideks.

1949 - Baltimaades algab suur küüditamisoperatsioon, mille koondnimetus on „Priboi“ („Murdlaine“). Operatsiooni läbiviimiseks rakendatakse Eestis tohutus jõud. Selles osaleb 2198 julgeoleku operatiivtöötajat, 6810 sõjaväelast ja miilitsatöötajat, tuhandeid nn rahvakaitsemehi, nõukogude, partei- ja komsomoliaktiviste.

1949 – Mõisakülas lõpeb elektrijaama ehitus. Tööle hakkab jõujaam aprillis.

1950 – ENSV TA president Hans Kruus vabastatakse ametist.

1951 – 25.-27. märts toimub II ülevabariigiline kolhoositalurahva kunstilise isetegevuse ülevaatus. Esineb ligi 15 000 taidlejat.

1954 – Tallinnast asub Kasahstani poole teele esimene rühm uudismaa ülesharijaid – ligi 200 noort.

1957 – Lõpeb Tallinna laululava projekti võistlus. I auhinna saab Alar Kotli.

1957 – Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa LV kirjutavad Roomas alla kokkulepetele, millega moodustatakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Leping jõustub 1.jaanuaril 1958.

1959 – Tartu Rajoonidevaheline Koduloomuuseum reorganiseeritakse Tartu Linnamuuseumiks.

1961 – N. Liit saadab orbiidile järjekordse koerkosmonaudi.

1994 – Lundis suri eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik Bernard Kangro (*18.09.1910 Oe küla, Võrumaa).

1999 – Mart Laar sai EV peaministriks.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

21. MÄRTS

1864 –  Eesti „Balti ajakirjandussõda“ ehk äge ühiskondlik-poliitiline diskussioon baltisakslaste ja slavofiilide ning vene liberaalise vahel.

1910 – Suri prantsuse fotograaf ja ajakirjanik Nadar (kodanikunimega Gaspard-Felix Tournachon; *06.04.1820 Pariis). Teda tuntakse eelkõige Victor Hugo, Jules Verne´i ja teiste portreede jäädvustajana ning esimese forograafina, kes pildistas objekte õhust )aerofotograafia) kuumaõhupalli abil. Mõnikord esineb ta kirjanduses Gaspard Mix Tournachoni nime all.

1933 – nn. Potsdami päev (Tag von Potsdam). Potsdami Garnisonikirikus toimus 5. märtsil valitud Saksamaa Riigipäeva koosseisu pidulik koosviibimine, mis eelnes esimesele istungile. Joseph Goebbelsi juhtimisel tehti Potsdami päevast oluline propagandasündmus, mille kandsid üle kõik Saksa raadiojaamad.

1934 – Uus Itaalia saadik Leone Weill Schott saabus Eestisse.

1935 – Pärsia nimetati ametlikult ümber Iraaniks.

1938 – Tallinnas Ülemiste järvel lõppesid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises. Mõlemad põhiklassi võitjad, Etienne Gahlnbäck ja Erik Holst, olid Eestist.

Etienne Gahlnbäck

Erik Holst

1939 – Tallinnas suri eesti helilooja ja koorijuht Evald Aav (*7.03.(vkj 22.02.)1900 Tallinn).

1941 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsustab lõpetada Eesti, Läti ja Leedu vääringute kehtivuse.

1941 – N. Liit akrediteeribsaadiku Prantsusmaa Vichy valitsuse juurde.

1943 – Saksa armee vallutab taas Belgorodi.

1944 – Soome lükkab N. Liidu rahuettepaneku tagasi.

1945 – ENSV RKN-i määrusega nimetatakse ENSV Toiduainete-, Liha-, Piima- ja Kalatööstuse RK ümber ENSV Toiduainete Tööstuse RK-s ning ENSV Masinaehituse, Kerge- ja Kohaliku Tööstuse RK ENSV Kohaliku Tööstuse RK-ks.

1950 – 21.-26.märts toimub EK(b)P KK VIII pleenum, mida juhatab Moskvast Tallinna saabunud ÜK(b)P KK sekretär Panteleimon Ponomarenko. Tallinna tänavaile on toodus tankid. Hulgaliselt on neid ka pealinna lähistel. Nikolai Karotamme süüdistatakse natsionalismis. Tema asemele seataks EK(b)P etteotsa Ivan Käbin. Mitte kunagi ei ole EKP juhtkonna haridus- ja vaimne tase olnud nii madal kui pärast VIII pleenumit.

Nikolai Karotamm

1953 – Algavad Eesti malemeistrivõistlused. Pärast 10-aastast vaheaega osaleb taas Paul Keres, kes võitjana kogub 19 punktist 18.

1960 – Lõuna-Aafrika Vabariigis toimub Shspevilli´i veresaun. Politsei avab tule Üleaafrikalise Kongressi korraldusel toimuvapassiseadusevastase meeleavalduse pihta, tappes 69 ja haavates 186 inimest.

1964 – Taanis Kopenhaagenis toimus 9. Eurovisiooni lauluvõistlus. Osalejaid 16. Võitis Itaalia laulja Gigliola Cinquetti lauluga „Non ho l'età (per amarti)“.

1977 – Uppsalas suri Eesti sõjaväelendur Karl Abel (*15.02.1885 Tartu). On leiutanud valgustuspommi ja optilise pommisihiku.

1989 – Asutati Kadrinas esimene Eesti kodanike komitee.

1999 – Alustati igal aastal UNESCO ettevõttel Rahvusvahelist luulepäeva tähistamist. Eesmärgiga propageerida kogu maailmas luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist.

2009 – Itaalias Napolis toimus ligikaudu saja tuhande osavõtjaga miiting Maffia vastu.

2012 – Eesti sõlmis diplomaatilised suhtes Nauruga.

2017 – Suri briti kirjanik Norman Colin Dexter (*29.09.1930). Tuntud eeskätt inspektor Morse´i krimilugude autorina.

2017 – Suri eesti maadleja August Englas (*15.01.1925 Otepää, Pühajärve vald). Maailmameister Kreeka-Rooma maadluses 1953, vabamaadluses 1954, seitsmekordne N. Liidu meister ja seitsmekordne Eesti meister.

2017 – Tallinnas suri eesti näitleja Tõnu Mikiver (*2.08.1943 Loksa).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004