24. AUGUST

79 – Vesuuvi purse hävitas Pompei, Herculaneumi ja Stabiae.

410 – Läänegoodid alustasid kolmepäevast Rooma rüüstamist.

1349 – Mainziz tapeti muhkkatku tekitamises süüdistatuna 6000 juuti.

1456 – Trükist ilmus Johannes Gutenbergi piibel.

1511 - Portugal vallutas Malaka sultanaadi.

1572 – Pärtliöö veresaun. Hugenottise massiline tapmine Pariisis ööl vastu 24.augustil ja järgnenud päevil.

1690 – Rajati Kalkuta (Kolkata). Oli 1911.aastani Briti India pealinn.

1699 – Liivimaa aadliopositsiooni juht Johann Reinhold von Patkul sõlmis Poola kuninga August II Tugevaga Liivimaa rüütelkonna nimel lepingu, milles rüütelkond avaldas valmisolekut tunnistada oma kuningaks August II, saades vastutasuks kinnituse oma privileegidele ja uusi eesõigusi.

Johann Reinhold von Patkul

1814 – Briti väed põletasid Washingtoni maha.

1821 – Lõppes Mehhiko iseseisvussõda.

1909 – Tallinnas alustas tegevust Eesti Kunstiselts (põhikiri on kinnitatus 4.10.1906).

1912 – Alaskast sai USA territoorium.

1914 – Saksa väed hõivasid Namuri.

1926 – Arreteeriti endine Harju Panga direktor Gustav Linquist.

1931 – Prantsusmaa ja N. Liit sõlmisid mittekallaletungi lepingu.

1932 – Emilio Ferraris vigastas Itaalia saadikut Eestis krahv Mauro Tosti di Valminutat.

1934 – Konstantin Päts valiti Pärnu aukodanikuks.

1938 – EV President Konstantin Päts ratifitseeris Eesti Vabariigi ja Hiina Vabariigi vahelise sõpruslepingu.

1940 -Presidendi dekreedina (kannab J. Varese allkirja) antakse „Väliskaubanduse ümberkorraldamise seadus“, millega allutatakse kogu Eesti väliskaubandus ja kõik tolliametkonnad NSVL Väliskaubanduse RK-le.

1941 – Tallinnast suundub Leningradi poole 17 laeva mobiliseeritute ja põgenikega. Eesti suurim aurik „Eestirand“ saab Keri saare juures kaks pommitabamust. Lekkiv laev juhitakse Prangli saare lähedal madalikule. Hukkub ligi 600 ja eluga pääseb 2671 eesti meest,

1942 – Eestis on hobuste maksustaamise määruse alusel võetava maksu tähtaeg. Linnas peetava ratsa- ja võistlushobuse pealt tuleb maksta 50 ja iga muu hobuse pealt 20 riigimarka aastas.

1942 – Sverdlovski obl Sosva vangilaagris lastakse maha EV riigikontrolör ning majandus- ja põllutööminister Johannes Friedrich Zimmermann (*28.04.1882¹ Viljandimaa, Pajusi v.).

1944 – Elva lähistel Tamsas peetakse Eesti suurim tankilahing.

1944 – Punaarmee vallutab Chisinau.

1944 – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee andis korralduse, milles kutsus üles säilitama kindlameelsust. Toonitati vajadust loobuda redutamist metsades ja astuda relv käes kodumaa kaitsele. Kõigi eesti kodanike ette seati ülesanne mitte lubada Eesti varade hävitamist ega röövimist evakuatsiooni sildi all. Punaarmee poolt okupeeritud piirkondade elanikel soovitati jätkata võitlust eesti omariikluse eest.

1946 – NSVL Merelaevanduse Ministeerium annab korralduse asutada Lokasl Eesti Riikliku Merelaevanduse laevaremonditehas.

1947 – Esimest korda toimub Edinburghi festival (Suurbeitannia).

1949 – Jõustub Põhja-Atlandi leping.

1952 – Leningradis algavad N. Liidu meistrivõistlused kergejõustikus. Eestlastest saavad kuldmedali Bruno Junk (10 km käimises, 43.58,4) ja Mihail Velsvebel (1500 m jooksus, 3.53,4).

Bruno Junk

1954 – USA-s keelustatakse kommunistlik partei.

1970 – Suri eesti kirjanik Rudolf Sirge (*30.12.1904 Tartu). Aastast 1957 ENSV teeneline kirjanik, 1965 E. Vilde nim kirjandusauhind romaani „Maa ja rahvas“ eest.

1991 – Venemaa (Boriss Jeltsin), Taani ja Ungari tunnustasid Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.

1992 – EV valitsus kehtestas Eesti territoriaalvete ulatuseks 12 meremiili. Eesti kaitseministeerium sai otsustusõiguse Vene vägede vallasvara üle.

1994 – Paldiskis avati esimene tuumareaktori kaas.

1994 – Preestrid Ardalion Keskküla, Johannes Keskküla, Andreas Põld ja Rafael Hindrikus tegid pöördumise Konstantinoopoli patriarh Bartholomeosele, et ta võtaks Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) oma hooldamise ja kaitse alla.

Ardalion Keskküla

1995 – Tartus algas Eesti ja Venemaa välisministeeriumide esindajata kohtumine.

1998 – Riigikontrolör Juhan Parts nõudis EV peaminister Mart Siimannilt rahandusminister Mart Opmanni ja sotsiaalminister Tiiu Aro ametist vabastamist Maapanga pankroti tõttu.

Mart Siimann

2001 – Suri baltisaksa päritolu eesti dirigent Roman Matsov (*27.04.1917 Peterburi). Aastast 1954 ENSV teeneline kunstnik, 1967 ENSV rahvakunstnik ja 2001 EV Valgetähe III klassi teenetemärgi omanik.

2002 – Käivitus eestikeelne Vikipeedia.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
 ¹https://www.geni.com/people/Johannes-Friedrich-Zimmermann/6000000008058456315

23. AUGUST

30 eKr – Peale edukat sissetungi Egiptusesse lasi Octavianus tappa Marcus Antoniuse vanima poja Marcus Antonius Antylluse ning Julius Caesari ja Kleopatra poja Caesarioni.

Octavianus

476 – Odoakeri sõdurid kuulutasid oma väejuhi Itaalia kuningaks (rex Italiae).

1305 – Šoti vabadusvõitleja William Wallace hukati Londonis, süüdistatuna riigireetmises.

1382 – Mongoli Kuldhordi väed alustasid Moskva piiramist.

1566 – Kalvinistid said Hollandis usuvabaduse.

1572 – Toimus Pärtliöö veresaun – hugenottide massiline tapmine Pariisis.

1710 – Põhjasõda: Pärnu linn kapituleerus. Samal ajal lõpetas tegevuse ka 1699. aastal Tartust Pärnusse viidud ülikool.

1710 – Venemaa andis käsu saata laiali rüütelkondade maanõunike kolleegiumid.

1799 – Napoleon asus Egiptusest teele Prantsusmaal võimu haarama.

1833 – Briti kolooniates tühistati orjus.

1839 – Suurbritannia hõivas Hongkongi baasiks Hiina vastu, oopiumisõdade algus.

1841 – Ilmus esimene eestikeelne laulmise õpetus – Oleviste kiriku organisti Johann August von Hageni „Öppetus, kuida laulomehhed, ja kes muud tahtwad, joudwad notidest laulo wisid ülleswõtta…“.

1866 – Sõlmiti Praha rahu, lõppes Austria-Preisi sõda.

1913 – Kopenhaagenis avati Väikese merineitsi kuju.

1914 – Jaapan kuulutas sõja Saksamaale.

1920 – Peeter Parikase ja Theodor Märska eestvedamisel asutati Tallinnas osaühisus Estonia-Film, mis kujunes Eesti suurimaks ettevõtteks filmidokumentalistika alal (kuni likvideerimiseni 1932.aastal).

Theodor Märska

1921 – Toimus iseseisvusaja esimene autovõidusõit, millest võttis osa 8 autot ja 2 mootorratast.

1927 – Tallinna saabus rahvusvahelise tööbüroo direktor Albert Thomas.

1927 – Bostonis hukati mõrvas süüdistatuna Itaalia anarhistid Nicola Sacco ja Bartolomeo Vanzetti.

1935 – EV riigivanem Konstantin Päts saabus Soomest tagasi Eestisse.

1939 – Moskvas kirjutasid Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja N. Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov alla mittekallaletungilepingule, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel Ida-Euroopa: Saksamaa sai Poola lääneosa ja Leedu (viimane läks hilisema täienduslepinguga N. Liidule), Moskvale jäid vabad käed Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia suhtes. Molotovi-Ribbentropi pakt vallandas Teise maailmasõja.

Joachim von Ribbentrop

1939 – La Paz´is suri Boliivia president aastail 1936 ja 1937-1939 Germàn Busch Becerra (*23.03.1904 San Javier).

1940 – Kogu öö on kestnud Saksamaa pommirünnak Londonile. Sellega algab Londoni kestev äge pommitamine, mis saab tuntuka kui operatsioon „Blitz“, mille eesmärgiks on Suurbritannia suurlinnade purustamine.

1940 – Presidendi dekreedina (kannab J. Varese allkirja) antakse „Eramuuseumide riigistamise seadus“.

1940 – Presidendi käskkirjaga (kannab J. Varese allkirja) nimetatakse Siseministeeriumi Politseitalituse abidirektoriks ja ühtlasi Siseministeeriumi alluvusse toodud Vangimajade Talituse direktoriks alates juunist Tallinna poliitilise politsei komissarina töötanud EKP liige Aleksander Reinson.

1940 – Presidendi käskkirjaga (kannab J. Varese allkirja) vabastatakse ametist Sõjaväe Kõrgema Kohtu esimees kindralmajor Nikolai Helk.

1941 – Saksa väed vallutavad Luga linna.

1941 – Ajalehes „Postimees“ avaldati üleskutse eesti väeosade loomiseks. Saksamaa 18. armee juhataja lubas tagala julgestamiseks formeerida vabatahtlikest pataljoni suurusi üksusi eesti ohvitseride juhtimisel. Loodi kuus julgestusgruppi ja kümmekond kaitsemeeskonda (hiljem politseipataljonid), mida peale vahiteenistuse kasutati ka otseses rindevõitluses.

1942 – Luftwaffe 600 pommitajad ründajad Stalingradi.

1943 – Punaarmee vabastab teist korda Harkivi.

1944 – Õhiti Ulila elektrijaam.

1944 – Punaarmee vallutab Otepää.

1944 – Moodustatakse Pihkva oblast, millega liidetakse osa Kagu-Eestist: kalda, Linnuse, Lõuna, Roodva, Senno ja Vilo vald, Petseri linn ning osa Petseri, Saatse, Järvesuu ja Meremäe vallast - esialgu jääb Petseri raudteejaam Eestile.

1944 – Tallinna lähistel hukatakse graafik ja maalija Arkadio Laigo (*14.07.1901 Tallinn). Saksa võimud olid ta arreteerinud 1943.a.

1944 – 23.-25.august vallutab Punaarmee ägedate lahingutega Tartu.

1944 – 23.august – 18.september lahingus Emajõe rindel.

1944 – Riigipööre Rumeenias, Ion Antonescu kukutati võimult.

1946 – Stockholmis asutatakse Eesti Rahvusfond (ERF). Selle asutava nõukogu eesotsas on August Rei ja Heinrich Laretei. Fondi põhikiri näeb ette teadmiste levitamist Eesti maa, rahva ja kultuuri kohta, eestluse säilitamist jms.

Heinrich Laretei

1947 – ENSV Haridusminister Arnold Raud nõuab noorte kaitsmist usupimeduse eest. See sõnavõtt haridustöökiste nõupidamisel põhjustab EELK Konsistooriumi ägeda protesti. Asi päädib 1949 aastal konsistooriumi liikmete väljavahetamisega.

1948 – Amsterdamis luuakse oikumeeniline organisatsioon Kirikute Maailmanõukogu (World Council of Churches), EELK eksiilis on üks asutajaliikmeid. Kodu-Eesti EELK võetakse vastu 1961.a.

1950 – 23.-27. august peetakse Brüsselis Heyseli staadionil EM-võistlused kergejõustikus. Eestlased ei pääsenud taas võistlema.

1952 – N. Liit teeb lääneriikidele saadetud noodis ettepaneku korraldada 4 suurriigi konverents ning Saksamaal vabad valimised.

1953 – Moskva värvides võistlev Bruno Junk tuleb 10 km käimises 44.29,6-ga N. Liidu meistriks.

1957 – 23.-29.august. Ulvi Voog tuleb 100 ja 400 m distaantsil taas N. Liidu ujumismeistriks.

1962 – Kielis suri folklorist, Tartu ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli esimene professor 1920-1939, Õpetatud Eesti Seltsi president 1928-1929 Walter Artur Aleksander Anderson (*10.10.1885 Minsk). 1939 emigreerus ta Saksamaale.

1979 – Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) 40. aastapäeval esitasid 45 Eesti, Läti ja Leedu  kodanikku (sh Mart Niklus, Endel Ratas ja Erik Udam) ÜRO peasekretärile ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele märgukirja (Balti apell) ettepanekuga tühistada MRP ja taastada Balti riikide iseseisvus.

1987 – Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) korraldas MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi paljude teadvusesse esmakordselt MRP olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga.

1989 – MRP sõlmimise 50. aastapäeva: Balti riikide rahvarinnete organiseerimisel moodustati õhtul enam kui 600 km pikkune inimkätt (nn Balti kett) Tallinn-Riia-Vilnius, milles osales ligikaudu 2 miljonit inimest.

Foto: Gunars Janaitis, Vilhelma Mihailovskis, Aivars Liepinš, Vitalija Stipnieks, Uldis Bredis, Gunars Janaitis

1990 – Moskvas algasid Eesti-NSVL läbirääkimised, mida teine pool pidas üksnes „konsultatsioonideks“.

1990 – Tartu kaitseliitlased võtsid maha Lenini kuju.

1990 – Setud korraldasid Tallinnas demonstratsiooni, nõudes Petserimaa taasühendamist Eestiga.

1991 – Eesti ja Läti tunnustasid vastastikku teineteise iseseisvust.

1991 – EV valitsus kuulutas riigi omandiks raudtee, laevanduse ja liidutehased. Riigis keelati NLKP-meelse EKP organisatsiooni tegevus. Tallinnas võeti maha Lenini kuju.

Foto Peeter Langovits

1991 – Tim Bemers-Lee avas võrguprotokolli ehk veebi (World Wide Web) uutele kasutajatele.

1993 – Asutati sihtkapital „Eesti mõttelugu“ avaldamiseks eesti autorite tähendusväärsemat vaimuloomingut filosoofia, esteetika, poliitika ja etnoloogia vallas.

1993 – Uueks EV kaitseministriks sai Jüri Luik.

1993 – Boriss Jeltsini pressiesindaja teatas, et Venemaa ei saa lubada oma huvide kõrvalekaldumist Balti regioonis, mille hõivamisega on sajandeid tegeletud.

1994 – Rootsi parlamendi spiiker Ingegerd Toedsson ja EV riigikogu esimees Ülo Nugis kirjutasid alla Rootsi ja Eesti parlamentide vahelise koostöö protokollile.

Ülo Nugis

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004