2. AUGUST

338 eKr – Philippos II kehtestas otsustava võiduga Chaironeia lahingus Makedoonia ülemvõimu Kreeka linnriikide üle.

216 eKr – Hannibal purustas Cannae lahingus Vana-Rooma sõjaväe.

1552 – Saksimaa kuurvürst Johann Friedrich I ja Hesseni maakrahv Philipp I vabastati Passau lapinguga vangistusest. Luterlastele tagati Saksamaal usulise tegevuse vabadus.

Johann Friedrich I

1560 – Vene-Liivi sõda: toimus Härgmäe lahing.

1561 – Erik XIV konfirmeeris Stockholmis Harju, Viru ja Järva aadli privileegid. Tallinna kirikupea (superintendendi) järelvalve alla anti ka maakogudused, sellele ametikohale sai Oleviste koguduse pastor Johannes Robertus von Geldern.

Erik XIV

1589 – 22-aastane dominiiklasest munk Jacques Clement mõrvas mürgitatud pistodaga St. Cloudis Prantsusmaa kuninga Henri III (*19.09.1551 Fontainebleau loss).

1637 – Holland kihutas portugallased välja Aafrika Kullarannikult.

1665 – Prantsusmaa saatis välja ekspeditsiooni Tuneesia ja Alžeeria piraatide vastu.

1743 – Venemaa Keisririigi ja Eestimaa valitseja keisrinna Jelizaveta Petrovna -- Elisabet I - kuulutas välja surmanuhtluse keelu ning kuni 1762. aastani ei viidud karistusena ühtegi surmanuhtlust täide.

1799 – Suri prantsuse vabrikant, kuumaõhupalli loojaid Jacques-Étienne Montgolfier (*7.01.1745). Ta oli Montgolfier´ vendadest noorem.

1824 – Türgi vallutas Kreekalt Ipsara saare.

1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed okupeerisid ilma sõjakuulutuseta Luksemburgi.

1919 – Pirita jõe basseinis algasid Eesti esimesed meistrivõistlused ujumises.

1923 – Pärast kahe kuu pikkust valitsuskriisi kinnitas EV Riigikogu ametisse Konstantin Pätsi juhitava Põllumeestekogude, Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonna esindajatest koosneva koalitsioonivalitsuse.

1928 – Itaalia kirjutas Etioopiaga alla sõpruslepingu 20 aastaks.

1929 – Senine Prantsusmaa saadik Victor Leon Jaunez lahkus Eestist.

1933 – N. Liidus avati Stalini-nimeline Valge mere-Läänemere kanal.

1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa füüreroks ja riigikantsleriks.

1934 – Suri Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 1925-1934 Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg (*2.10.1847).

1934 – Paavst Pius XI sõitis puhkusele Castel Gandolfosse – esmakordselt pärast 1870. aastat lahkus ametis olev paavst Vatikanist.

1937 – Luksembrugis Echetemachi linnakeses suri vabadussõjalaste liider Artur Sirk (*25.09.1900 Lehtse v., Järvamaa), ta kukkus välja hotellitoa aknast.

1939 – Albert Einstein ütles kirjas USA presidendile Franklik Delano Rooseveltile, et USA võiks alustada aatomiuuringuid.

1940- Kehtestatakse öine liiklemine merel. Eesti NSV ajutine juhend piirirežiimi kohta. Kõik „ujuvabinõud“ tuleb registreerida ja „pidada randumiskohas lukustatult keti otsas“. Merele võin minna kindlatest randumiskohtadest ja piirivalve loal. Kaasas peab olema isikutunnistus. Sõit merele öösel on keelatud.

1941 – Tallinna vanglas lastakse maha EV põllutöö-, teede- ja kaitseminister Oskar Köster (* 20.12.1890 Laimjala v.).

1941 – 2.-3.augustil jätkavad Saksa väed pealetungi Soome lahe suunas. Hõivatakse Paide, Väike-Maarja ja Ambla. Vangi langeb u. 10 000 punaarmeelast.

1941 – Major Friedrich Kurg, kelle Saksa sõjaväevõimud olid 14. juulil määranud vallutatud Eesti alade partisanide üldjuhika, avaldas teadeande vabatahtliku relvaorganisatsiooni Omakaitse loomisest. Selle peamiseks ülesandeks kujunes vahiteenistus.

1942 – Punaarmee lennukid pommitavad Narvat.

1944 – Eestis kuulutab kindralinspektor Johannes Soodla välja 1926. aastal sündinud noormeeste mobilisatsiooni.

1953 – Bukarestis avatakse IV ülemaailmse noorsoo- ja üliõpilasfestivali spordivõistlussed. Eestlased võidavad 4 kuldmedalit: Heino Kruus ja Maret-Mai Otsa korvpallis, Aino Huimerind võrkpallis ja August Englas vabamaadluses.

Heino Kruus

1956 – Inglismaa lükkas tagasi Rodeesia Föderatsiooni ja Nyasalandi taotluse anda neile eristaatus väljaspool Briti Rahvaste Ühendust.

1963 – USA soovitas ÜRO-l pidada kinni kõik sõjalised tarned Lõuna-Aafrika Vabariiki rassilise eraldatuse poliitika tõttu selles riigis.

1966 – Loodi Tallinna vanalinna riiklik kaitsetsoon.

1971 – USA lubas toetada Hiina Rahvavabariigi ÜRO-sse astumist, kuid teatas samas, et on vasti Hiina Vabariigi ÜRO-st väljaarvamisele.

1979 – Tallinnas suri eesti näitleja Kaarel Karm (kodanikunimi Kaarel Länts; *18.10.1906 Narva).

1988 – N. Liidu sõjavägi näitas Ameerika kaitsesekretärile Frank Carluccile uut ülisalajast pommitajat Tupolev Tu-160.

1990 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: pärast vaidlusi nafta ja piiride üle vallutasid Iraagi tankid ja jalavägi Kuveidi. Kuveidi kuninglik perekond põgenes Saudi Araabiasse. USA president George H. W. Bush mõistis rünnaku hukka kui varjamatu agressiooni.

1992 – Kaitsejõud arreteerisid Alžeerias 50 relvastatud islami ekstremisti ja võtsid oma valdusse peidikus 130 pommiga.

1993 – Horvaatia iseseisvussõda: serblased lasksid puruks silla, mis oli ainus maismaaühendus Lõuna-Dalmaatsia ranniku ja ülejäänud Horvaatia vahel.

1994 – Bosnia sõda: Srebia ütles Bosnia serblastele, et need võtaksid vastu rahuplaani või süüdistuse kuriteos oma rahva vastu.

1995 – Saudi Araabia kuningas Fahd vahetas välja oma nafta- ja rahandusministri – olulisim muudatus tema valitsuses alates tema võimuletulekust 1982. aastal.

Fahd bin Abdulaziz Al Saud

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Easti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

1. AUGUST

527 – Justinianus I sai Bütsantsi keisriks.

902 – Bütsants kaotas araablastele oma viimase kantsi Sitsiilias, Taormina.

1223 – Algas 15. augustini kestnud Viljandi piiramine, milles osalesid piiskopivasallid, ristisõdijad, kaupmehed, liivlased ja latgalid.

1291 – Moodustati Šveitsi Konföderatsioon.

1498 – Christopher Kolumbus külastas esimese eurooplasena Venezuelat.

1560 – Šotimaa parlament hülgas paavsti eestkoste ja võttis vastu kalvinistliku usutunnistuse, pannes sellega aluse šoti riigikiirikule.

1664 – Saksa-Rooma riigi väed lõid Gotthardi juures türklasi.

1774 – Carl Wilhelm Scheele ja Joseph Priestley avastasid keemilise elemandi hapniku.

1779 – Prantsusmaa laevastik võttis Inglise kanali oma kontrolli alla.

1798 – Admiral Nelsoni juhtimisel lõikas Inglise laevastik ära Napoleoni tagasitee Egiptusest Euroopasse.

Admiral Nelson

1807 – Jerome Bonaparte kuulutati Vestfaali kuningaks.

1830 – Belgias algas iseseisvusrevolutsioon.

1831 – Avati London Bridge.

1834 – Briti impeerium tühistas orjuse.

1876 – Colorado tunnistati 38. USA osariigiks.

1901 – Korraliseks rongiliikluseks avati kitsarööpmeline Tallinn-Viljandi raudtee koos Türi-Paide teeharuga.

1904 – Jaapan kuulutas Hiinale Korea pärast sõja.

1910 – Pirital toimusid Eesti esimesed ametlikud ujumisvõistlused.

1914 – Saksamaa kuulutas sõja Venemaale.

1922 – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia hoiatasid Kreekat Palestiina okupeerimise eest.

1926 – EV teedeminister August Kerem avas 57 km pikkuse kitsarööpmelise Sonda-Mustvee raudtee.

August Kerem

1926 – Tartus Emajõe basseinis selgus Eesti esimene veepallimeister – Tallinna Kalevi meeskond.

1927 – Nanchangi ülestõus – Hiina kodusõja esimesi lahinguid.

1932 – Piiskop Joann keeldus Petseri kloostrit üle andmast.

1936 – Berliinis algasid XI olümpiamängud. Nende mängude kangelaseks sai Kristjan Palusalu, kes võitis kuldmedali nii klassikalise- kui vabamaadluse raskekaalus. Kaks medalit – hõbeda ja pronksi – tõi koju poolraskekaalu maadleja Augudt Neo. Hõbeda sai poksija Nikolai Stepulov ning maadleja Voldemar Väli ja tõstja Arnold Luhaäär.

1936 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud saabus Tallinna ja sõitis erarongil sealt Oru lossi.

Presidendid Narvas 1936.a.

1940 – Eesti laevadele anti korraldus heisata N. Liidu riigilipp ja sõita viivitamatult lähimasse Nõukogude sadamasse. Sel viisil natsionaliseeriti 356 laeva 495-st, ülejäänud ei täitnud korraldust ja jäid välismaale.

1940 – Eesti presidendi dekreedina (kannab J. Varese allkirja) antakse „Natsionaliseerimise korraldamise seadus“.

1940 – Eesti presidendi käskkirjaga (kannab J. Varese allkirja) vabastatakse ametist Riigikohtu esimees Kaarel Parts.

1940 – Eesti presidendi käskkirjaga (kannab J. Varese allkirja) vabastatakse Posti-, Telegraafi- ja Telefonitalituse direktor Gustav Jallajas. Tema asemele nimetatakse direktori kohusetäitjana Vassili Laak.

Gustav Jallajas

1941 – USA lõpetab naftatarned Jaapanile.

1941 – Soome katkestab Saksamaa survel diplomaatilised suhted Suurbritanniaga.

1941 – 1.-3.augustini koondatakse Saaremaal üldmobilisatsiooni sildi all kogunemispunktidesse 1907.-22.a. Sündinud mehed.

1942 – Eesti Omavalitsuse sisedirektorile alluv politsei ja Omakaitse Valitsus reorganiseeritakse Eesti Politseivalitsuseks, mille eesotsas on politseidirektor.

1942 – Erich Veetõusme jookseb Königsbergis 800 m Eesti rekorgiga 1.55,0. Tulemus jääb ametlikult kinnitamata.

1944 – Soome presidendiks saab marssal Carl Gustaf Emil Mannerheim.

1944 – Algas Varssavi ülestõus.

1947 – ÜRO kutsus üles vaherahule Indoneesias, kus ülestõusnud võitlesid Hollandi vastu.

1947 – Stockholmis Stora Skoggeni laskerajal algavad laskespordi MM-võistlused. Enne võistluse algust toimunud Rahvusvahelise Laskurliidu kongressil oli päevakorras ka Eesti küsimus: otsustati, et eestlastel, kelle kodumaa on ajutiselt okupeeritud, lubatakse kaasa võistelda väljaspool ametlikku arvestust individuaalselt. Ühelgi järgmisel tiitlivõistlusel eestlastele enam sellist kingitust ei tehta. Rootsis elavad eestlased võidavad kokku 29 auhinda. Meeskonna parim on Villem Jaanson. Ta võidab esikoha väikepüssiharjutuses neljast asendist 478 silmaga 500-st.

Villem Jaanson

1950 – Belgia kuningas Léopold III loobus prints Badouini kasuks troonist.

Léopold III

1958 – Jordaania kuningas Hussein loobus oma riigi föderatsioonist Iraagiga.

1958 – USA aatomiallveelaev „Nautilus“ alustab veealust retke üle põhjanaba. Ta sõidab vee all 96 tundi 3386 km ning tuleb taas veepinnale 5. augustil. 

1960 – Benin kuulutas end Prantsusmaast sõltumatuks.

1962 – Ebaõnnestus atentaat Ghana presidendi Kwame Nkrumah´vastu.

1963 – Suurbritannia nõustus andma järgmisel aastal Maltale iseseisvuse.

1966 – Algas Hiina Kommunistliku Partei KK pleenum, kus arutati Kultuurirevolutsiooni küsimusi.

1967 – Iisrael annekteeris Ida-Jeruusalema.

1971 – USA kaitseministeerium teatas 3000 sõjaväelase äratoomisest Vietnamist.

1972 – Üleujutus Filipiinide pealinnas Manilas nõudis 350 inimelu.

1975 – Helsingisse kogunesid 35 riigi juhid Euroopa rahu kindlustama.

1980 – Moskvas peetud XXII suveolümpiamängudel saavutas Viljar Loor N. Liidu võrkpallimeeskonnaga kuldmedali.

1981 – Alustas tööd muusikakanal MTV. Esimeseks videoks, mis eetrisse läks oli The Buggles´i lugu „Video Killed the Radio Star“.

1984 – NLKP KK võttis vastu otsuse „ENSV juhtiva kaadri osavõtust töötajate poliitilisest kasvatustööst“.

1989 – Kristlaste armee juht Michel Aoun kuulutas välja rahvaülestõusu Süüria vägede vastu Liibanonis.

1990 – Savisaare-Bakatini kokkuleppe kohaselt sai Eesti Vabariigi siseministeerium iseseisvaks.

1990 – Iraagi ja Kuveidi piiriläbirääkimised jooksid ummikusse.

1991 – Kiievis hoiatas USA president George H. W. Bush liiduvabariike isolatsiooni eest ja kutsus neid üles ühinema uue liidulepinguga,

1992 – USA ülemkohus lubas president Bushile jätkata haitilaste tagasisaatmist Haitile.

1993 – President Bill Clinton ütles NATO-le, et kui see karmimat kurssi ei võta, siis sekkub USA üksi Bosnia konflikti.

1994 – Prantsuse abitöölised lükkasid Gomas (Sair) buldooseritega surnuid ühishaudadesse, sellal kui USA lennukeilt heideti Rwanda põgenikele toidupakke.

1994 – Michael Jackson ja Lisa Marie Presley kinnitasid kuulujutte, et nad olid abiellunud 11 nädalat varem.

1995 – EV riigikogu ratifitseeris erakorralisel istungil Euroopa lepingu.

1995 – Maailma kirjanikud kogunesid Pariisi, et avaldada protesti USA ajakirjaniku ja musta võitleja Mumia Abu-Jamali hukkamise vastu.

Mumia Abu-Jamal

2001 – Bulgaaria, Küpros, Läti, Malta, Sloveenia ja Slovakkia liitusid Euroopa Keskkonnaagentuuriga.

2005 – Suri Saudi Araabia kuningas alates 1982 Fahd ibn ´Abd al-´Azīz Al Sa´ūd (*1923 Taif).

Kasutatud kirjandus:

„Eesti kroonika 1932“ Elav Teadus nr.16, 1933

my.tele2.ee/kaidoko/

https://et.wikipedia.org/

„Easti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004